Nii, üritan hakata likvideerima vanu võlgu.
aprilli roheliseks sai tehtud vanutatud kott. Esimene, mis ka välja tuli. Kuigi kaugeltki mitte selline nagu disainitud oli. Aga kuna ma proovin seda disaini ikkagi kunagi ka saavutada, siis ma sellest siin rohkem ei räägi, seda enam, et mulle meeldib see kott ka sellisena. Kaunistatud kihnu-mulgi arhailise tikandiga.
Heiet oli mul 4 tokki, aga kõik erinevat tooni ja kõik vist Jõgeva omad. Üks oli ühevärviline, ülejäänud üleminekutega. Kott on tegelikult ilus tumeroheline, mitte hall nagu pildilt paistab. Põhiosa kootud nr.4 vardaga 3-kordsest heidest, millest ühena jooksis läbi terve koti too ühevärviline, teised kaks olid siis üleminekutega. Põhi on heegeldatud 2-kordsest heidest, sang 3-kordsest.. Kirjutasin püüdlikult kõik mõõdud enne ja pärast vanutamist ka üles, aga kuna sellest ajast on hulk vett merre voolanud, siis ei mäleta enam, kuhu see paber pandud sai. Mäletamistmööda vähenes suurus nii 10-15cm jagu.
Kott on mõnusalt suur, veidi trapetsikujuline (u 40cm laiust alt ja 40cm kõrgust kõige kõrgemast kohast), ülalt viltuse servaga. Praegu ilma voodrita ja kannataks niimoodi kasutadagi, aga mul on lihtsalt kiiks, et vaja on palju taskuid, nii et tuleb vist ikka vooder ka teha...
**********************
Teine roheline kott valmis projekti
1. osa raames ja sai esialgu tehtud spetsiaalselt eelpool näidatud vanutatud kotiga komplektis kandmiseks, aga on osutunud ka asendamatuks rannakotiks.
Materjaliks on linasegune roheline linik kaltsukast, sangade jaoks armastan kasutada Abakhanist ostetud mõnusat paela, mis ei sooni õlga ega rulli end peeneks vms. Tikand puuvillase DMC mulineega. Kui selle projekti raames hakkas neid kihnu-muhu tikandiga asju tulema nagu Vändrast saelaudu, siis tekkis küll vahepeal tülgastus ja mittetahtmine sarnast motiivi kasutada, aga et mul oli see kotiidee juba enne, kui projekt välja kuulutati, olemas ja komplekt vajas täitmist, siis surusin ühe suure motiivi ikka kotile ja olen nüüd väga rahul. Tikand lähemalt ka:
aprilli roheliseks sai tehtud vanutatud kott. Esimene, mis ka välja tuli. Kuigi kaugeltki mitte selline nagu disainitud oli. Aga kuna ma proovin seda disaini ikkagi kunagi ka saavutada, siis ma sellest siin rohkem ei räägi, seda enam, et mulle meeldib see kott ka sellisena. Kaunistatud kihnu-mulgi arhailise tikandiga.
Heiet oli mul 4 tokki, aga kõik erinevat tooni ja kõik vist Jõgeva omad. Üks oli ühevärviline, ülejäänud üleminekutega. Kott on tegelikult ilus tumeroheline, mitte hall nagu pildilt paistab. Põhiosa kootud nr.4 vardaga 3-kordsest heidest, millest ühena jooksis läbi terve koti too ühevärviline, teised kaks olid siis üleminekutega. Põhi on heegeldatud 2-kordsest heidest, sang 3-kordsest.. Kirjutasin püüdlikult kõik mõõdud enne ja pärast vanutamist ka üles, aga kuna sellest ajast on hulk vett merre voolanud, siis ei mäleta enam, kuhu see paber pandud sai. Mäletamistmööda vähenes suurus nii 10-15cm jagu.
Kott on mõnusalt suur, veidi trapetsikujuline (u 40cm laiust alt ja 40cm kõrgust kõige kõrgemast kohast), ülalt viltuse servaga. Praegu ilma voodrita ja kannataks niimoodi kasutadagi, aga mul on lihtsalt kiiks, et vaja on palju taskuid, nii et tuleb vist ikka vooder ka teha...
**********************
Teine roheline kott valmis projekti
1. osa raames ja sai esialgu tehtud spetsiaalselt eelpool näidatud vanutatud kotiga komplektis kandmiseks, aga on osutunud ka asendamatuks rannakotiks.Materjaliks on linasegune roheline linik kaltsukast, sangade jaoks armastan kasutada Abakhanist ostetud mõnusat paela, mis ei sooni õlga ega rulli end peeneks vms. Tikand puuvillase DMC mulineega. Kui selle projekti raames hakkas neid kihnu-muhu tikandiga asju tulema nagu Vändrast saelaudu, siis tekkis küll vahepeal tülgastus ja mittetahtmine sarnast motiivi kasutada, aga et mul oli see kotiidee juba enne, kui projekt välja kuulutati, olemas ja komplekt vajas täitmist, siis surusin ühe suure motiivi ikka kotile ja olen nüüd väga rahul. Tikand lähemalt ka:
Mul on pikemat aega mingi blogimise vastumeelsus, aga kuna mul hirmasti meeldib teiste blogisid lugeda ja vaadata, siis oleks vist ikka aus, kui ma ise ka teistele midagi pakun. Kronoloogiast ei maksa nüüd enam unistada, täna presenteerin viimati valminud tööd.
