Ei pole vaja joosta kalendrisse vaatama, ei ole ei mai ega ka juuni mitte. Vaid mina jäin oma töö valmimisega jänni. Ja kui juba tähtaeg üle oli, siis kadus ka suur kiire valmis tööd esitleda ära. Aga siin ta nüüd on, minu enda kokku pandud ja paberile joonistatud mustri järgi tehtud pitssall tütrele. Nii roosa, et enam roosa ei saagi olla. Fuksiaroosa vist öeldakse selle kohta.
Muster: minu
Tõele au andes, servapits on Elgase raamatust Haapsalu rätid ja põhiosa muster pisut kohendatud kujul Reimanni raamatust Pitsilised koekirjad. Minu osaks jäi vaid matemaatika, kuidas need kolmnurka jooksma panna. Muide, sall on kootud alustades altservast üles kuklale kokku kahandades.
Lõng: Drops Alpaca 100% alpaka villane 50g = 180m Susa lõngapoest; 200g
Vardad: nr 3 Addi bambus ringvardad
Mõõdud: 190 x 90
Märkmed:alustatud altservast nö kootud ülesloomise võttega (knitted cast on) ja kuigi kasutasin nr 4 varrast selleks, jäi serv ikkagi liiga tugev ning sakke oli peaaegu võimatu välja venitada. Võib-olla peaks proovima ülesloomist 2kordse lõngaga.
Südamete sees on nupud, aga sellest lõngast ei jäänud nupud küll ilusad, sisuliselt pole neid üldse näha, nii et "nuputamine" oli tühi töö ja vaimu närimine
Veenduge ise:
Lõng ise on äärmiselt mõnus, pehme ja siidine. Ainult et pestes sain küll šoki, jubedalt andis värvi ja teiseks nägi ja tundus märjana lootuselt jäle välja. Ilmselt tegin ise ka vea, sest suures joovastuses lõpuks valminud sallist, unustasin, et tegu pole mitte tavalise villa, vaid alpakaga, mis vajab ilmselt teistmoodi käsitlemist.. Õnneks ei olnud kahju jääv, kuivanult oli sall endiselt pehme ja siidine.
Mõne sõnaga põhjendaks ka, miks töö õigeaegselt valmis ei saanud. Mustri kokkukirjutamine iseenesest ei võtnud rohkem aega kui üks tööpäev. Jah, just 7 tundi ma istusin siin arvuti ees (muster on küll paberil) ja nii see aeg siis väikeste kohvipauside, netissurfamiste (vaja ju käsitöömaailmal ka silm peal hoida) ja proovilappide kudumisega vaheldumisi kulus. Paraku juhtus nii, et olles 2 tokki lõnga salliks ära kudunud, vaatasin, et tuleb ikka liiga suur. Tütar tahtis sellist vähemat, mida saaks jope all kaela keeratuna kanda. See oli ikka korralik löök allapoole vööd, read olid ikkagi aluses ju 400 silma pikad ja neid oli nii 25 cm jagu
Ja kuna mul oli parasjagu ka palgatöö tähtajad kukkumas, siis viskasingi töö juunis nurka ja enne kui ametitöö valmis, ühtki silma ei kudunud. Selleks ajaks olin jälle moraalselt valmis otsast alustama ja siis läks juba ludinal, paraku oli kalendris juba juuli. Sall ei tulnud sellegi poolest kuigi väike, aga on vähemalt kaela ümber mahutatav. Nii et lõpp hea, kõik hea. Ja lõpp on hea, sest tütar on rätti juba mõned korrad kandnud, vaatamata sellele, et on veel suvi. Järelikult meedib.
Muster: minu
Tõele au andes, servapits on Elgase raamatust Haapsalu rätid ja põhiosa muster pisut kohendatud kujul Reimanni raamatust Pitsilised koekirjad. Minu osaks jäi vaid matemaatika, kuidas need kolmnurka jooksma panna. Muide, sall on kootud alustades altservast üles kuklale kokku kahandades.Lõng: Drops Alpaca 100% alpaka villane 50g = 180m Susa lõngapoest; 200g
Vardad: nr 3 Addi bambus ringvardad
Mõõdud: 190 x 90
Märkmed:alustatud altservast nö kootud ülesloomise võttega (knitted cast on) ja kuigi kasutasin nr 4 varrast selleks, jäi serv ikkagi liiga tugev ning sakke oli peaaegu võimatu välja venitada. Võib-olla peaks proovima ülesloomist 2kordse lõngaga.
Südamete sees on nupud, aga sellest lõngast ei jäänud nupud küll ilusad, sisuliselt pole neid üldse näha, nii et "nuputamine" oli tühi töö ja vaimu närimine
Veenduge ise: 
Lõng ise on äärmiselt mõnus, pehme ja siidine. Ainult et pestes sain küll šoki, jubedalt andis värvi ja teiseks nägi ja tundus märjana lootuselt jäle välja. Ilmselt tegin ise ka vea, sest suures joovastuses lõpuks valminud sallist, unustasin, et tegu pole mitte tavalise villa, vaid alpakaga, mis vajab ilmselt teistmoodi käsitlemist.. Õnneks ei olnud kahju jääv, kuivanult oli sall endiselt pehme ja siidine.
Mõne sõnaga põhjendaks ka, miks töö õigeaegselt valmis ei saanud. Mustri kokkukirjutamine iseenesest ei võtnud rohkem aega kui üks tööpäev. Jah, just 7 tundi ma istusin siin arvuti ees (muster on küll paberil) ja nii see aeg siis väikeste kohvipauside, netissurfamiste (vaja ju käsitöömaailmal ka silm peal hoida) ja proovilappide kudumisega vaheldumisi kulus. Paraku juhtus nii, et olles 2 tokki lõnga salliks ära kudunud, vaatasin, et tuleb ikka liiga suur. Tütar tahtis sellist vähemat, mida saaks jope all kaela keeratuna kanda. See oli ikka korralik löök allapoole vööd, read olid ikkagi aluses ju 400 silma pikad ja neid oli nii 25 cm jagu
Ja kuna mul oli parasjagu ka palgatöö tähtajad kukkumas, siis viskasingi töö juunis nurka ja enne kui ametitöö valmis, ühtki silma ei kudunud. Selleks ajaks olin jälle moraalselt valmis otsast alustama ja siis läks juba ludinal, paraku oli kalendris juba juuli. Sall ei tulnud sellegi poolest kuigi väike, aga on vähemalt kaela ümber mahutatav. Nii et lõpp hea, kõik hea. Ja lõpp on hea, sest tütar on rätti juba mõned korrad kandnud, vaatamata sellele, et on veel suvi. Järelikult meedib. 
