Jalad sooja!

Tegime Sussimemmega jälle vahetust "Sussid mulle, sokid Sulle!"

Sussimemmelt sain novembrikuisel harjukate arhailise tikandi õpitoas tikkimisaluseks rohelised sussid, sama soojaga tikkisin ära ka mehe vanad sussid:


Mina olen paadunud Sussimemme susside fänn, nii et suur suur tänu Sulle, kallis Sussimemm!

Mina tegin vaevatasuks sokid:


Muster: kirjatud riba on pärit raamatust Traditional Fair Isle Knitting Sheila McGregorilt
Lõng: valge Novita 7-venda, hall Novita Jussi
Vardad: 2,5
Märkmed: kootud 56 silmal suht tugevalt, et kauem kandmisele vastu peaks.

Bayerische

Mõni asi on peas või nimekirjas või unistuses, nimetagem kuidas tahes, igavesti pikka aega. Mõni asi meeldib kohe kui näed, aga ootab pikalt "oma aega". No ja minu puhul muidugi ootab see mõni asi ka "oma lõnga". Nii nagu Heartland rätt ootas oma pruuni, ootasid Bayerische sokid oma rohelist lõnga juba ammu. Juba olin lootuse kaotanud leida üldse nii peenikest sokilõnga, mis kannataks 96 silmaga sokki kududa, rääkimata siis sellest, et see satuks veel õiget värvi olema. Aga nagu ikka, siis kui oled lootust kaotamas, naeratab õnn su õuel - nii kui tehti teema Sokid, sokid, sokid! ja ma sain ära vinguda, et kooks küll, aga lõnga pole, nii ma sellele õigele peale sattusin. Ja tuli välja, et ei peagi väga peen olema, piisab kui on väga pehme lõng, et sellest saaks suurte silmade arvuga parajalt pisikese soki kududa.
Nii et jälle üks ammune unistus teostunud, no küll mõnel veab ikka Ptüiptüiptüi!

(Klikitavad pildid)


Muster: Bayerische sokid Eunny Yang'ilt
Lõng: Alvita Everest 60% vill 40% dralon 50g=200m; ostetud Pronksi tn lõngapoest; ühele sokile kulus tiba alla toki.
Vardad: 1.75
Märkmed: hirmus isu oli keerdsilmustega mustrit kududa ja see isu sai nüüd küllaga täis. Aga üllatavalt kiirelt läks, eriti pöiaosa, kus ju ainult poolel sokil keerutada tuli. Sellegipoolest oli hea meel, et jalanumber 38, mitte 40 on Peaks vist need sokid raami sisse panema, sest kanda peale sellist tööd ei raatsi vist. Kui, siis ainult diivanil lösutades.

Pilt mustrist lähemalt ka:

Mini värvispekter

Suur tükk ajavat suu lõhki ja eks ta nii kippus minul Värvispektriga minema ka. Iga kuu jaoks oli mul kohe mitu ideed ja kõik enamvähem suuremat sorti kudumised. Tahan ma või ei taha, aga pean tunnistama, et ma olen kehv aja-organisaator ja lihtsalt ei viitsi nii palju päevas kududa kui võiks. Mõni päev ei viitsi kohe üldse, õigemini ei jõua kohe üldse. Ja ise veel ütlen, et mulle hirmsasti meeldib kududa
Aga siin siis minu juuni, juuli, augusti ja septembri tööd.

1. Kollane juuni.



Tegin üle pika aja ühe väikse ehtekomplekti, kaela- ja käekee. Ma parem ei ütle, palju mul selleks aega kulus! Aga ise olen häppi, suht minulik ja ega ma mingile kõrgemale kunstilisele tasemele selles vallas ei küündigi.
Siin koos käekeega:

2. Sinine juuli
Nagu teada lõpetasin ma juulis alles maikuu roosa õlaräti. Ja alustasin tumesinise teksalõngast kampsuniga vanemale pojale. Too on aga selline lõng, mis pesus pikkust pidi päris korralikult kokku tõmbab, laiustpidi aga mitte. Pikemalt seletamata, seisab see kamps mul natuke rohkem kui siin maal, sest mulle tundub, et tuleb liiga lai. Seedin veel, vbl lasen poisil sisse kasvada, st kevadeks ehk saab asjast asja (seda enam, et ega meil puuvillase kampsiga käimise sügist ei paista sel aastal tulevat, ikka jopid selga kohe). Aga seniks asenduseks sokid väiksemale pojale.



Kes kohal olid, need ehk mäletavad, et nood said alustatud juunis Knit in Public Päeva raames Tammsaare pargis. Ega meid seal palju polnud, 4 eesti näitsikut ja 2 norralannat, aga tore sellegi poolest. Soome vanamehed käisid läbi põõsa pildistamas, kuidas hullud südalinnas muru peal koovad.

3. Beež august.
Jälle sokid, sedapuhku endale ja spetsiaalselt käimiseks (ses mõttes, et sportimiseks). Testin ära, kuidas spets sokilõng intensiivsele kandmisele vastu peab, siis teab, kas tasub mehele töösokke tegema hakata või mitte



Muster: Leyburn sokid Pepperknit'ilt
Lõng: Red Heart Sport Socks Color 100g=410m 75% villa, 25% polüamiid; kulus vast pool tokki.
Vardad: 2.0mm
Märkmed sokid kootud varbast alustades, varrastel kokku 64 silma. Soonik lõpetatud nõelaga.
Siin muster lähemalt - mu meelest väga sobiv muster kirjule lõngale, mis muidu paljud teised mustrid ära sööks, aga siin jääb päris effektne - ja soki ots, jälle nõelaga lõpetatud. No meeldib väga nii ja seepärast propageerin ka igal võimalikul juhul.


4. Oranž september.
Täitsa mõnus tunne, kui peaaegu kuu alguses on juba töö valmis! Kaks köögirätti said pitsid otstesse (tegelikult kolm, aga kolmas pole oranž pits). Sellega peaks servapitsi teema olema ammendatud, rätikuid on mul nüüd piisavalt ja juba käigus ka. Algne hirm, et poisid määrivad rätikud ära, osutus alusetuks - nii ilusatesse rättidesse ei raatsi isegi suuremad mürakarud musti käsi ja suud pühkida.



Teine pits on tegelikult palju oranžim, aga pildil jäi tumekollane. Pitsid lähemalt ka:


Nüüd uutele tegudele!

Siidisallimängud

Täna oli jälle "see päev" kuust Mil said kokku harjukatest isetegijad. Täna oli väga mõnus mänguline teema, siidisallide värvimine kõrtega. Ei hakkagi pikka juttu kirjutama, las pildid räägivad enda eest.
Minu šifoonsall enne ning pärast välguga ja välguta (tegelik värv on kuskil nende kahe vahepealne). Tuli üsna selline nagu mul mõttes oli, kuigi vahepeal kahtlesin juba tulemuses:


Teiste tööd ja tegemised:


Ja meil olid tublid lapsed ka salle tegemas. Pildi tegemise ajaks olid väiksemad juba laua tagant jooksu pistnud, aga tööd on siin näha:


Kui ma alguses arvasin, et ah teen endale selle ühe peasalli valmis, siis nüüd pean paraku tõdema, et no niiiiii mõnus tegevus, et ma tahan kindlasti veel mässata. Mulle kohe meeldib selline tegevus, kus võid kätel käia lasta, teadmata, mis välja tuleb, samas väga untsu ei saa nagu kindlasti minna. Esimene kogemus andis natuke juba mõtteid ka, mida teisiti või paremini teha. Nii et jah, sugulased ja tuttavad, oodake suviseid salle kingiks!
****************'

Üks väike kingitus sai ka tehtud ja täna üle antud. Mari Marikesel oli ju sünnipäev hiljuti. Sünnipäevalapse tungival soovil sai sokid kootud. Kuidas ma küll need värvispektri värvid nii valesti sättisin, mai oleks pidanud ju sinine kuu olema, ma oleks jälle 2in1 tehtud saanud Aga ok, sinised sokid:



Muster: Baudelaire sokid Knittyst
Lõng: G-B Wolle Jil 100% vill 50g=125m; 100g.
Vardad: nr.2,5mm bambus
Märkmed: varrastel kokku 48 silma. Kuna lõng oli jämedam, siis sai kootud ainult mustri pitsosa ilma küljepalmikuteta. Kanna tegin ka ilma kiiluta, tavalise lühendatud ridadega. Ülaserva lõpetasin tubular bind off meetodil.

Södera põlvikud

Valmis said ühed pitspõlvikud tellimisel ühele isetegijaist sünnipäevaks. Kududa oli mõnus, kuidagi kiirelt läks see muster vaatamata peenele niidile ja varrastele. Jalga ei hakanud võõraid põlvikuid pildistamiseks tirima, samuti ei armasta ma sokke venitada/aurutada (mu meelest istuvad nad ilma paremini jalga, võttes täpselt kandja jala kuju, mitte ette antud venituse mõõtmed), nii et pildilt pole nende tegelik olemus kuigi hästi tabatav. Loodetavasti jääb aga saaja rahule, kes parasjagu kuskil soojal maal peesitab, mispärast need siin ka julgelt ära võin näidata.



Muster: Södera põlvikud soomlase Vilma blogist; Leili33 tehtud eestikeelse tõlke leiab teemast Koome koos: pitspõlvikud
Lõng: Schoeller Stahli Fortissima Socka 75% vill, 25% polüamiidi 50g = 210m; kulus õige pisut üle 2 toki
Vardad: nr 2.00mm
Märkused: 60 silma oli liiga palju, seepärast vähendasin mustrit nii, et igal vardal oli 14 silma. Kuna optiliselt ei jäänud mul pitsmustri vahel jooksev keerdsilmadest joon täpselt vasakpidise koe keskele, siis pärast pisikest kõhklust tegin ma enne seda silma vaid ühe vasakpidise ja pärast seda kaks vasakpidist silma - nii jooksis joon keskel. Lõppeks on oluline ju väljanägemine, mitte silmade arv, onju

See on väga ilus pitspõlviku muster, mispeale ma võtsin vastu otsuse, et harutan oma juba valmisoleva ühe põlviku üles, aga uusi ei teegi, sest minu jalad pole ikka villase põlviku jaoks loodud ja kanda ma neid ka kuskil ei oska. Sain vähemalt ühed valmis kududa ja süda rahus.

Õige pisut olen helmeid ka traadile ajanud: üks moblaripats ja üks võtmehoidja. Ma olen ikka masendavalt maas oma arengus sel alal, teised tegid selliseid 2 aastat tagasi Aga noh, ma olengi pikkade juhtmetega ja mulle meeldib.



Ja märtsilillast väike vihje, kuigi nüüdseks on seda ikka oma 40% juba valmis:
Kähku-kähku lõpuni kuduma, sest aprill tuleb minu lemmikvärvi kuu, jehhuu - elagu roheline!

Talveuni?

Sageli algab paljude blogipostitus nii: "Pole küll ammu siia kirjutanud, aga see ei tähenda, et ma midagi teinud pole!". Mina võin täna alustada, et ma pole siia ammu postitanud, sest ma pole midagi teinudki. Olen varemgi täheldanud, et kui mõni suurem tegemine otsa saab, käib vedru maha ja no ei suuda millegagi alustada. Kuigi mõtteid on küll ja küll! Seekord sai saatuslikuks aastavahetus pärast jõulukingimaratoni. Ja eks see meie pime ja unine ilm on ka vist süüdi, selline talveune tunne on pidevalt. Rääkimata, et ma olen kapitaalselt öö ja päeva ära vahetanud.
Suure surmaga sain teise valge soki valmis, mida võiks lugeda Värvispektri valge soojendustööks.


Siis mõtlesin, et teen kohe ka "päristöö" ära, aga ilmad läksid soojaks ja mul pole SEDA valget asja jälle vaja... Selle asemel võtsin mingil seletamatul ajel heegelnõela, ammu soetatud Jõgeva lõnga ja kukkusin vanaema ruute heegeldama. Milleks? Mis neist tulema peaks? ... Kes seda teab. Kõik ju heegeldavad Ja nii oligi, nagu mingi kahestunud isiksus: peas ringlevad mõtted kudumitest, mida kõik teha võiks ja peaks ja saaks, aga käed tegutsevad omatahtsi ning lappe muudkui tuli. 39tk 11x11cm/tk. Kuni lõng otsa sai.
Ja sealtmaalt kuni praeguse hetkeni ehk siis 6 päeva ei ole ma mitte üht silmust kudunud ega heegeldanud. Käsi ei tõuse. No ehk läheb üle, vägisi ka ei pea ju punnitama.
Lapid:

Raamatud!

Aga vahepeal olen raamatudi juurde hankinud: kahed kindakirja raamatud, Eesti
ja Leedu
Meie oma muidugi palju ilusam, aga ega teist ka kahetse.

Ning Rahva Raamatust sain kätte veel viimase
Selle üle on kohe eriti hea meel ja aru ma ei saa, miks ma seda varem Apollost ei ostnud, kust ta oleks ligi 100.- odavamalt saanud. Aga hea et niigi läks, tõsiselt hea raamat ja mitte ainult mudelite osas, vaid ka teooria ja ajaloo osas.


Ja amazonist tuli ka 2 raamatut:

1. Big Book of Knitting by Katharina Buss
Tahtsin ammu üht head, kogukat kudumisõpikut. Ostsin küll selle va Kudumise käsiraamatu, mis ka idee poolest on päris hea raamat, kui välja arvata see, et teooria on mustritega segamini esitletud, aga no kui seda lugema hakata, siis anna kannatust! Olin pikka aega tõlkija peale pahane (ja olen siiani natuke, sry!), aga sattusin kuskil Picasas inglisekeelset varianti nägema ja ega see palju parem polegi. Sellegi poolest, oleks tõlkija vähegi vardaid kunagi peos hoidnud, oleks ta sellest palju parema raamatu teinud.

Aga siis sellest suurest kudumiseraamatust. Valikut teha oli päris raske, sest tahtsin ikka kohe väga põhjalikku kudumisõpikut. Et oleks endal kõikvõimalikud tehnikad ja nipid-võtted käepärast ning tütar ka ikkagi on näidanud, et tal see käsitöösoolikas areneb, kunagi ehk hea ennast sealt raamatust siis väikse vaevaga harida. Paraku ei näe ju raamatu sisse (enamikesse vähemalt mitte). Mõtlesin juba, et hakkan otsast katsetuseks ostma ja kui ei sobi, müün maha. Kaalule jäid Vogue Knitting: The Ultimate Knitting Book ja too Big Book... Kuna esimesesse sisse ei näinud, tellisin teise. Ja üllatus, esimese korraga kohe nii hea raamat! Joonised on selged ja suured, õpetused antud lühidalt, selgesõnaliselt ja arusaadavalt. Hõlmatud teemasid oli rohkem kui küll. Ma ei tahtnud sellist päris algajatele mõeldud raamatut, kus on vaid basic võtted kirjas, vaid just sellist, kus oleks hulgem igasuguseid juba keerulisemaid või siis vähemalt meil siin vähemtuntud tehnikaid. Olgem ausad, aastakümneid teadsime näiteks vaid üht-kaht töö ülesloomisvõtet. Siin raamatus on neid 6-7 pluss lisanipid.
Edasi tulevad kasvatus-kahandus-mahakudumisvõtted, jällegi piisavas valikus.
Siis peatükk kudumite detailidest: soonikud pööratud servad, kandid, nende külge kudumisest ja -õmblemisest, mitmeid erinevaid viise. Kaelused, käeaugukandid, kraed (7 lk), taskud (7 lk), nööpaugud, lukud, õmblused.
Peatükk pühendatud erinevatele tehnikatele: patentkeo variandid, kuidas kasvatada, kahandada patentkoes, kuidas maha kududa. Palmikute, pitskoe, vikkelkoe, venitatud silmustega kudede, žakardi, intarsia peatükk, kusjuures mitte liihtsalt mustrid, vaid igasugu kasulikud nipid neid kudesid kasutades kudumi kujundamiseks. Lühendatud ridadega detailide modelleerimine, embossing, enterlac, kahepoolne topeltkudumine (reversible patterns), smoking. Lisaks dekoratiivsed võtted nagu nupud, silmamine, tikkimine, tutid ja narmad.
Peatükk praktilisi näpunäiteid sisaldab mõõtude võtmist kudumi planeerimiseks, erinevad lõiked (varrukad), valmis kudumi pikendamine-lühendamine, nipid sooniku väljavenimise vastu, mahajooksnud silmuste üleskorjamine erinevates kudedes, skeemide lugemine, pitskoes varruka kasvatamine mustrisse.
Ja lõpetuseks veel peatükk mõnede erinevates tehnikates lihtsate kampsunite juhistega ja soki ning kinnaste õpetused, mõned palmik-, vikkel- ja pitskoe mustriskeemid. Tõsiselt mahukas, samas hästi arusaadavate õpetuste ja joonistega õpik nii algajale kui edasijõudnule. Ainus asi, mida võiks ette heita on see, et erinevate võtete juures ei ole kirjas juhendites kasutatavaid lühendeid (ssk, k2tog jms) Peaks vist lisalehe ise juurde trükkima või harilikuga juurde kirjutama.

Igatahes julgen seda raamatut soovitada, mina olin rohkem rahul kui oodata oskasin! Alati pole ju võimalust ja viitsimist netist otsima hakata, raamat käepärast ja veel kõik kompaktselt koos on ikka hoopis etem variant.



2. Viking Patterns for Knitting by Elsebeth Lavold
Seda tuntud raamatut ei hakkagi lähemalt tutvustama, olin seda ammu lehitsenud ja tahtnud, nüüd on ta olemas ja minul süda rahul. Lisaks põnevatele palmikutele osutus ka huvitavaks lugemisraamatuks!

Tänaseks kõik (ainult, onju!)