Mystic Rosie

Hayley loob ja koob väga ilusaid pitsrätte ja mina olin üks neist, kes tüütas teda paar korda mõttega teha salakudumine. Lõpuks saigi alguse Mystic Rosie salakudumine.



Lõngaks valisin Epu poekesest poolilt keritud hõbehalli pitsilõnga, mis on Haapsalu salli lõngast siiski jämedam. Nüüd on rätt valmis ja venitatud. Ilus sai! Mulle meeldib, et käpamustri keskel on augud, see teeb pitssalli... pitsilisemaks. Ja kaarjad nupuread - väga romantiline ja naiselik detail. Aga nupud ise - need tulid mul kohutavad! Ma pole varem nii hädas nuppudega olnud, need on masendavalt koledad, lisaks õnnestus mul mitmel korral kokkukududes ikka mõni nupusilm maha jätta. Tahaks ju mõelda, et asi oli lõngas vms, aga paraku olen ma ilmselt ikka ise koba ja seepärast tekitasid need nupud musta masendust. Samuti see, et minu sallis oli 16 sõlme, neist 4 viimasel real Miks lõng nii palju katkenud oli, ei teagi, sest koikahjustust nagu näha ei olnud. Võimalik, et olin ise tööd kõrvale pannes vardaid lõngakerra torgates peene lõnga katki teinud Enam ma nii ei tee, igaks juhuks, sest pitssalli sisse lõngaotsi peita on kohutavalt ebameeldiv tegevus. Kolmandaks on mu õhksilmad nii ebaühtlase suurusega, et tundub, olen igasuguse pitsikudumiseoskuse minetanud. Pärast kõiki neid kannatusi julgesin enda meeleheaks mustrisse ka väikese muudatuse sisse viia, kuigi teadsin, et autorile see ei meeldi. Valminud sallidelt jäi silma, et pitsiosas on palju parempidist pinda, mina tahtsin seda natuke hõredamaks muuta ja lisasin sinna mõned augud. Tõesti palun autorilt andestust. Nüüd vaadates tundub, et see häirima jäänud detail tulenes vist hoopis venitamisest, mitte mustrist, sest minul ei ole sakivahed üldse nii laiad nagu mõnel teisel ja oleks ka ilma aukudeta okei olnud. Tulemuseks suur ja imekena sall, mis kompneseerib kõik kaasnenud sünnitusvalud ja vaim on uuteks väljakutseteks valmis. Aitäh Hayley!





Muster: Hayley Mystic Rosie
Lõng: meriinovill 100% Epu poest 113g
Vardad: 2,5mm
Suurus: 190x95cm, põhiosa mustrikordusi 16

Muhv

Palju õnne!

Ühele väga toredale inimesele, Tiinale, oli kuhjaga põhjust kingitustega külla minna!
Tiinale sünnipäevaks tuunitud teekarp, inspireerituna tema köögi tapeedist, kus ajalehe taustal kollased lilled. Ja pisikesele Marta Liisale suvine kudum. Oi kui raske on nii väikest asja distantsilt kududa. Omal lapsi küll hulgem, aga mälestust, kui suur või väike on üks kahekuune lapsuke pole karvavõrdki. Pidevalt oli hirm, et kudum tuleb kas liiga väike või liiga suur, aga sai täpselt paras. Ehk liigagi paras, tea, kas veabki terve suve sellega läbi.







Muster: Autumn leaves by Nikki Van De Car
Lõng: Rowan Cotton Glace 100% puuvill 50g=114m, umbes 1,5 tokki
Vardad: 2,5mm
Märkused: natuke modifitseerisin mustrit, lisasin leheservadesse veel ühe augurea ja alla serva ka pitsi.

Muhv

Head uut aastat!

Kuidagi nukker oleks see laegas siin vaikselt uude aastasse kaasa vedada, viimane postitus juunikuu algusest. Kuigi käsitööd olen teisel poolaastal väga vähe teinud, siis õnneks on näitamata paar Kaalulanguse kudumit. Jäägu need kaks jõuluvärvides tööd siis siin aastat lõpetama.



Muster: Spring Tulip Stole - Ravelry tasuta allalaadimine
Lõng: meriino-akrüüli segu endisest Pronksi poest 40g
Vardad: 2,5 bambus
Märkused: lõnga ostsin võrratu punakasroosa värvi pärast, aga enam seda viga ei tee, et peent pitssalli akrüülisegusest lõngast koon. Ei ole tal tegu ega nägu, ludu nagu sült, vormi ei hoia. Algselt oli plaan ümberringi pits teha, aga juba kudumise käigus leidsin, et sellise lõnga jaosk ei ole mõtet nii palju vaeva näha.



Muster: Türi kindakiri Saara Kirjastuse kaardikomplektist Kirjad kodust: Järvamaa
Lõng: Raasiku ühevärvilised 8/2 100% vill
Vardad: 1.75 metall
Märkused: Minu isapoolsed juured on Järvamaalt, Türilt veidi Pärnu poole jäävast Põikva külast, seepärast selline mustrivalik. Paraku said kindad mulle tiba väikesed.

Põneva Lapitöö ja Tikkimismaratoni tööd jäävad ootama viimistlust ja saavad ära näidatud ehk uuel aastal. Loodetavasti on siis rohkem põhjust ja tahtmist blogida kui kaks korda aastas, Jaanipäeva ja Jõulude aegu.

Lõbusat aastavahetust ja paremat, soovidetäitumist täis uut aastat kõigile!

Muhv

Madli sall

Jõulu teisel pühal sai alustatud ämblikuvõrgu kudumisega, eesmärkiks võimalikult palju veel vana aasta sees valmis saaada, et uuel aastal raskemaid asju kududa Ega ma väga palju jõudnud tegelikult ja terve sall valmis alles veebruari esimesel päeval.
Selle salliga oli selline lugu, et lõng jooksis lausa ise kätte, aga sellele värvile - kastanpruun -, mis mulle jällegi tohutult meeldib, sobiva mustri valimine käis ikka kuid! Ja siis sain mina Nancy Bushi uue raamatu Knitted Lace of Estonia omanikuks ja seal püüdis koheselt pilku ilus roosa sall pruuni kleidi taustal. Muidugi oleks ma just sellist roosat salli tahtnudki, seda enam, et mul on miljon pruuni riideeset kodus, millel seda kanda. Aga mul oli paraku just selline pruun lõng käepärast, seega tegin kiire otsuse, et sall tuleb pruun, küll mingi roosa pluusi sinna alla ka saab (seda enam, et olen ju vananev eit, kes võib endale roosat kleiti juba lubada küll )



Muster: Nancy Bushi Madli's shawl raamatust Knitted Lace of Estonia, ilmunud ka Interweave Knits 2004 suvenumbris.
Lõng: kastanpruun 2/24 meriino, taimedega värvitud, kulus 74g, sellest sel aastal kootud osa kaal 57g
Vardad: 2,5mm bambus
Suurus: 60x200cm



Märkmed: lõnga saatis mulle testimiseks Susa. Mulle meeldis, kuigi alguses oli käe all pisut karm (kui võrrelda ntx ultrapehme Merinos Extraga). Arvan, et see oli kas värvist või peitsist tingitud, sest peale pesu seda karmust enam pole ja sall on väga pehme ja õrn. Aga kududa oli sellist tugevamat lõnga isegi mugavam kui liiga pehmet lõnga. Mis aga jahmatas, on selle lõnga venivus. Kudusin suht tihedalt, olles ise lausa mures, et olen liiga väikese varda valinud. Venitamata sall oli kuivalt käte vahele võttes ja soolikaks tõmmates ca 150cm, venitamata kõigest 130 cm, aga venitatud sall sai 2m pikk (siia oleks minu ehmatust kirjeldamaks vaja seda msn-i minestava roti emotikoni). Appikene, mida ma teen 2meetrise salliga. Eks keeran mitu tiiru ümber kaela, sest õlgadel kandmiseks on see minusugusele jupatsile liiga pikk.
Nuppude kudumine oli esialgu paras peavalu, hiljem asi asi juba harjumuseks, kuigi nii peenest lõngast nupud mulle endale nagu eriti ei meeldi. Ma ei teagi, kas teen neid valesti või on nad õiged, aga mulle lihtsalt ei meeldi. Teise otsa pits on eraldi kootud ja siis ülejäänud salli külge silmatud. Et ma seda tehnikat kudumise juures suht palju kasutanud olen, siis ei olnud see mingi kunst ja minu hinnangul ei ole silmaga küll vahet, kumb ots on kumb. Ahjaa, laiema kui raamatus antud, tegin ma ta ka.
Kokkuvõtteks olen muidugi väga rahul ja usun, et kui ma esialgsest pikkusega seotud šokist üle saan, siis leian talle ikka kasutust ka. Või kui mitte, eks ta otsib siis pikema kandja ja mina teen uue, sest teise salli jagu lõnga jäi ju veel järele.

Pitsiline lint

Mina muudkui koon. Igasuguseid asju. Aga valmis näivad saavat ainult sokid ja pitssallid Nojah, ehk seepärast, et nende puhul on võimalus, et midagi metsa läheb, kõige väiksem, seega tuleb harutamist harva ette.
Kuidagi on läinud nii, et mul on praegu erinevaid üleriideid rohkem kui kunagi varem. Kas äkki seepärast, et oleks põhjust võimalikult palju erinevaid aksessuaare kududa? Igatahes, kui eelmise postituse pruun pitsrätt sai kootud mantli juurde, siis uue jaki juurde kudusin lilla pitssalli. Uskumatu! Värv on uskumatu. Veel mõni aeg tagasi kitrjutasin ma igasuguste vahetuste ankeetidesse, et täiesti välistatud on roosa ja lilla värv. Ja nüüd olen ma selle sügise ühest moevärvist nii pöördes, kui pöördes pole ma iial ühestki moeröögatusest olnud. Tõsi, päris igasugune lilla mind ei veetle. Pigem sellised tumedamad toonid. Värv on õigem esimesel pildil.





Muster: Lace Ribbon Scarf Knitty'st
Lõng: Rowan 4ply soft 100% meriino 50g=175m toon 390 Victoria; kulus 150g. Ostetud Veimevakast.
Vardad: 2,5mm
Suurus: ca 30x185cm
Märkmed: Kudusin ühe mustrikorra laiema, kui õpetus ette näeb. Tundub, et see muster kipub pikkusesse venima. Venituses oli salli laius 37cm, peale esimest kandmist juba kõigest 27cm.
Lõnga kohta ka paar sõna. Värv võitis mu südame kohe, kui nägin. Lõng ise tundus kuidagi teistmoodi, kui seni katsutud meriinod. Ei olnud ta nii pehme, vaid kuidagi... konkreetne. Pisut isegi karm minu jaoks. Pigem meenutas puuvillast kui villast. Kududes tundus lausa ebameeldiv, harjumatu. Bambusvardal ei libisenud sugugi, võistin kasutusse metallvardad. No pikapeale harjusin, siis enam ebameeldiv polnud. Õnneks tegi pesu järjekordselt imet, sall on palju pehmem. Võib-olla on see kuidagi seotud sellega, et lõng andis pesus korralikult värvi (isegi leiges vees). Võib-olla too liigne värv selline imelik käe all tunduski. Igatahes nüüd see lõng mulle jälle meeldib. Sobib hästi, kui on isu kududa midagi sooja, aga mis nii "villane" ei paistaks.

Nii nagu mul iga asja saamisega on oma suhe ja lugu, nii selle mustriga ka. Nimelt kui see muster saadavale tuli, ei tekitanud see minus kohe mitte mingeid emotsioone. Ei positiivseid, ei negatiivseid. Ja aina imestasin, et millest küll selline populaarsus, ei midagi erilist ju. Kuni oma valmis salli presenteeris Lola69. Korraga oli see muster nii võluv ja sest saati ma aina neid ilusaid ribboneid nägingi. Nüüd on minul ka oma!

Heartland rätt

Mul oli silm sellele mustrile peale pandud juba ammu enne seda, kui see disainer Evelin Clark'i lehel vabalt saadavale tuli. Aga mul oli kinnisidee, et see peab saama tumepruun, et sobiks minu mantliga. Nagu ikka sel puhul, kui mõtled midagi liiga täpselt välja, on raske, kui mitte võimatu seda teostada. Nii ma siis olen peaaegu aasta otsinud mõrušokolaadi tooni peent lõnga. Ja nüüd lõpuks tuli neid müügile korraga lausa 4 erinevat sorti. Jälle häda, valik liiga suur! Läksin poodi järgmisel päeval lausa tagasi, mantel seljas, et ikka õige saaks.



Muster: (pdf-failina) Heartland Shawl Evelin Clark'ilt
Lõng: Merino Silk Hjertegarnilt 60% meriini, 20% bambus, 20% siid 50g = 150m; kulus õige pisut alla 3 toki (tegelikkuses tumedam kui pildil)
Vardad: 3,5mm
Märkmed: Esimene üllatus oli see, et lõng, mis tokis tundub üsna peen, muutus kuduma hakates kohevaks ja jämedamaks. Seepärast vahetasin peale esimest skeemi esialgselt võetud nr 3 vardad suuremate vastu. Pärast venitust on sall aga mõnusalt peen ja õhuline.
Suurus 185x83cm. Algul kordasin teist mustriskeemi 5 korda. Tahan rätti kanda ümber kaela keeratuna, seega ei tahtnud väga suurt. Paraku tuli rätik sedasi juba venitamata kujul üsna viimsel piiril paras. Otsustasin ikkagi ühe mustrikorra vähem jätta, seega tuli 53 rida üles tõmmata. Kui 5 mustrikorraga kulus peaaegu 4 tokki lõnga, siis 4 mustrikorraga jäi isegi 3 tokist pisike 3cm suurune kerake. Uskumatu kui palju need viimased read ikka lõnga neelavad. Nüüd saan järelejäänud lõngast kas sõrmikud või randmesoojendajad või äkki lausa bareti juurde...

Maikuu roosa

Ei pole vaja joosta kalendrisse vaatama, ei ole ei mai ega ka juuni mitte. Vaid mina jäin oma töö valmimisega jänni. Ja kui juba tähtaeg üle oli, siis kadus ka suur kiire valmis tööd esitleda ära. Aga siin ta nüüd on, minu enda kokku pandud ja paberile joonistatud mustri järgi tehtud pitssall tütrele. Nii roosa, et enam roosa ei saagi olla. Fuksiaroosa vist öeldakse selle kohta.



Muster: minu Tõele au andes, servapits on Elgase raamatust Haapsalu rätid ja põhiosa muster pisut kohendatud kujul Reimanni raamatust Pitsilised koekirjad. Minu osaks jäi vaid matemaatika, kuidas need kolmnurka jooksma panna. Muide, sall on kootud alustades altservast üles kuklale kokku kahandades.
Lõng: Drops Alpaca 100% alpaka villane 50g = 180m Susa lõngapoest; 200g
Vardad: nr 3 Addi bambus ringvardad
Mõõdud: 190 x 90

Märkmed:alustatud altservast nö kootud ülesloomise võttega (knitted cast on) ja kuigi kasutasin nr 4 varrast selleks, jäi serv ikkagi liiga tugev ning sakke oli peaaegu võimatu välja venitada. Võib-olla peaks proovima ülesloomist 2kordse lõngaga.
Südamete sees on nupud, aga sellest lõngast ei jäänud nupud küll ilusad, sisuliselt pole neid üldse näha, nii et "nuputamine" oli tühi töö ja vaimu närimine Veenduge ise:


Lõng ise on äärmiselt mõnus, pehme ja siidine. Ainult et pestes sain küll šoki, jubedalt andis värvi ja teiseks nägi ja tundus märjana lootuselt jäle välja. Ilmselt tegin ise ka vea, sest suures joovastuses lõpuks valminud sallist, unustasin, et tegu pole mitte tavalise villa, vaid alpakaga, mis vajab ilmselt teistmoodi käsitlemist.. Õnneks ei olnud kahju jääv, kuivanult oli sall endiselt pehme ja siidine.

Mõne sõnaga põhjendaks ka, miks töö õigeaegselt valmis ei saanud. Mustri kokkukirjutamine iseenesest ei võtnud rohkem aega kui üks tööpäev. Jah, just 7 tundi ma istusin siin arvuti ees (muster on küll paberil) ja nii see aeg siis väikeste kohvipauside, netissurfamiste (vaja ju käsitöömaailmal ka silm peal hoida) ja proovilappide kudumisega vaheldumisi kulus. Paraku juhtus nii, et olles 2 tokki lõnga salliks ära kudunud, vaatasin, et tuleb ikka liiga suur. Tütar tahtis sellist vähemat, mida saaks jope all kaela keeratuna kanda. See oli ikka korralik löök allapoole vööd, read olid ikkagi aluses ju 400 silma pikad ja neid oli nii 25 cm jagu Ja kuna mul oli parasjagu ka palgatöö tähtajad kukkumas, siis viskasingi töö juunis nurka ja enne kui ametitöö valmis, ühtki silma ei kudunud. Selleks ajaks olin jälle moraalselt valmis otsast alustama ja siis läks juba ludinal, paraku oli kalendris juba juuli. Sall ei tulnud sellegi poolest kuigi väike, aga on vähemalt kaela ümber mahutatav. Nii et lõpp hea, kõik hea. Ja lõpp on hea, sest tütar on rätti juba mõned korrad kandnud, vaatamata sellele, et on veel suvi. Järelikult meedib.

Siidisallimängud

Täna oli jälle "see päev" kuust Mil said kokku harjukatest isetegijad. Täna oli väga mõnus mänguline teema, siidisallide värvimine kõrtega. Ei hakkagi pikka juttu kirjutama, las pildid räägivad enda eest.
Minu šifoonsall enne ning pärast välguga ja välguta (tegelik värv on kuskil nende kahe vahepealne). Tuli üsna selline nagu mul mõttes oli, kuigi vahepeal kahtlesin juba tulemuses:


Teiste tööd ja tegemised:


Ja meil olid tublid lapsed ka salle tegemas. Pildi tegemise ajaks olid väiksemad juba laua tagant jooksu pistnud, aga tööd on siin näha:


Kui ma alguses arvasin, et ah teen endale selle ühe peasalli valmis, siis nüüd pean paraku tõdema, et no niiiiii mõnus tegevus, et ma tahan kindlasti veel mässata. Mulle kohe meeldib selline tegevus, kus võid kätel käia lasta, teadmata, mis välja tuleb, samas väga untsu ei saa nagu kindlasti minna. Esimene kogemus andis natuke juba mõtteid ka, mida teisiti või paremini teha. Nii et jah, sugulased ja tuttavad, oodake suviseid salle kingiks!
****************'

Üks väike kingitus sai ka tehtud ja täna üle antud. Mari Marikesel oli ju sünnipäev hiljuti. Sünnipäevalapse tungival soovil sai sokid kootud. Kuidas ma küll need värvispektri värvid nii valesti sättisin, mai oleks pidanud ju sinine kuu olema, ma oleks jälle 2in1 tehtud saanud Aga ok, sinised sokid:



Muster: Baudelaire sokid Knittyst
Lõng: G-B Wolle Jil 100% vill 50g=125m; 100g.
Vardad: nr.2,5mm bambus
Märkmed: varrastel kokku 48 silma. Kuna lõng oli jämedam, siis sai kootud ainult mustri pitsosa ilma küljepalmikuteta. Kanna tegin ka ilma kiiluta, tavalise lühendatud ridadega. Ülaserva lõpetasin tubular bind off meetodil.

Södera põlvikud

Valmis said ühed pitspõlvikud tellimisel ühele isetegijaist sünnipäevaks. Kududa oli mõnus, kuidagi kiirelt läks see muster vaatamata peenele niidile ja varrastele. Jalga ei hakanud võõraid põlvikuid pildistamiseks tirima, samuti ei armasta ma sokke venitada/aurutada (mu meelest istuvad nad ilma paremini jalga, võttes täpselt kandja jala kuju, mitte ette antud venituse mõõtmed), nii et pildilt pole nende tegelik olemus kuigi hästi tabatav. Loodetavasti jääb aga saaja rahule, kes parasjagu kuskil soojal maal peesitab, mispärast need siin ka julgelt ära võin näidata.



Muster: Södera põlvikud soomlase Vilma blogist; Leili33 tehtud eestikeelse tõlke leiab teemast Koome koos: pitspõlvikud
Lõng: Schoeller Stahli Fortissima Socka 75% vill, 25% polüamiidi 50g = 210m; kulus õige pisut üle 2 toki
Vardad: nr 2.00mm
Märkused: 60 silma oli liiga palju, seepärast vähendasin mustrit nii, et igal vardal oli 14 silma. Kuna optiliselt ei jäänud mul pitsmustri vahel jooksev keerdsilmadest joon täpselt vasakpidise koe keskele, siis pärast pisikest kõhklust tegin ma enne seda silma vaid ühe vasakpidise ja pärast seda kaks vasakpidist silma - nii jooksis joon keskel. Lõppeks on oluline ju väljanägemine, mitte silmade arv, onju

See on väga ilus pitspõlviku muster, mispeale ma võtsin vastu otsuse, et harutan oma juba valmisoleva ühe põlviku üles, aga uusi ei teegi, sest minu jalad pole ikka villase põlviku jaoks loodud ja kanda ma neid ka kuskil ei oska. Sain vähemalt ühed valmis kududa ja süda rahus.

Õige pisut olen helmeid ka traadile ajanud: üks moblaripats ja üks võtmehoidja. Ma olen ikka masendavalt maas oma arengus sel alal, teised tegid selliseid 2 aastat tagasi Aga noh, ma olengi pikkade juhtmetega ja mulle meeldib.



Ja märtsilillast väike vihje, kuigi nüüdseks on seda ikka oma 40% juba valmis:
Kähku-kähku lõpuni kuduma, sest aprill tuleb minu lemmikvärvi kuu, jehhuu - elagu roheline!

Estonian Lace shawl

shawl4
Originally uploaded by Muhv

I needed a birthday gift for a teacher's assistent in my younger sons kindergarten. Almost started with another Swallowtail, when a new Estonian craft magazine Käsitöö was released. There is a beautiful lace pattern in it! The author of this pattern is Aet aka Asti in Ravelry.

I love this pattern, it's beautiful, it's quite easy, although with lots of yarnovers and deacreases. The shawl turned out beautiful (but then again, what lace shawl wouldn't) and the reciever was happy.

Yarn: Novita Florica 100% wool 50g=175m; used almost 200g
Needles: no 3.00 mm Addi bamboo circles
Notes: the shawl measures 200 x 100 cm. Thank god I had no more time to knit, it would have been down to knees! In the future I have to consider that this yarn gives so much extra size when blocked wet.

Eesti keeles loe siit.

Talveuni?

Sageli algab paljude blogipostitus nii: "Pole küll ammu siia kirjutanud, aga see ei tähenda, et ma midagi teinud pole!". Mina võin täna alustada, et ma pole siia ammu postitanud, sest ma pole midagi teinudki. Olen varemgi täheldanud, et kui mõni suurem tegemine otsa saab, käib vedru maha ja no ei suuda millegagi alustada. Kuigi mõtteid on küll ja küll! Seekord sai saatuslikuks aastavahetus pärast jõulukingimaratoni. Ja eks see meie pime ja unine ilm on ka vist süüdi, selline talveune tunne on pidevalt. Rääkimata, et ma olen kapitaalselt öö ja päeva ära vahetanud.
Suure surmaga sain teise valge soki valmis, mida võiks lugeda Värvispektri valge soojendustööks.


Siis mõtlesin, et teen kohe ka "päristöö" ära, aga ilmad läksid soojaks ja mul pole SEDA valget asja jälle vaja... Selle asemel võtsin mingil seletamatul ajel heegelnõela, ammu soetatud Jõgeva lõnga ja kukkusin vanaema ruute heegeldama. Milleks? Mis neist tulema peaks? ... Kes seda teab. Kõik ju heegeldavad Ja nii oligi, nagu mingi kahestunud isiksus: peas ringlevad mõtted kudumitest, mida kõik teha võiks ja peaks ja saaks, aga käed tegutsevad omatahtsi ning lappe muudkui tuli. 39tk 11x11cm/tk. Kuni lõng otsa sai.
Ja sealtmaalt kuni praeguse hetkeni ehk siis 6 päeva ei ole ma mitte üht silmust kudunud ega heegeldanud. Käsi ei tõuse. No ehk läheb üle, vägisi ka ei pea ju punnitama.
Lapid:

Raamatud!

Aga vahepeal olen raamatudi juurde hankinud: kahed kindakirja raamatud, Eesti
ja Leedu
Meie oma muidugi palju ilusam, aga ega teist ka kahetse.

Ning Rahva Raamatust sain kätte veel viimase
Selle üle on kohe eriti hea meel ja aru ma ei saa, miks ma seda varem Apollost ei ostnud, kust ta oleks ligi 100.- odavamalt saanud. Aga hea et niigi läks, tõsiselt hea raamat ja mitte ainult mudelite osas, vaid ka teooria ja ajaloo osas.


Ja amazonist tuli ka 2 raamatut:

1. Big Book of Knitting by Katharina Buss
Tahtsin ammu üht head, kogukat kudumisõpikut. Ostsin küll selle va Kudumise käsiraamatu, mis ka idee poolest on päris hea raamat, kui välja arvata see, et teooria on mustritega segamini esitletud, aga no kui seda lugema hakata, siis anna kannatust! Olin pikka aega tõlkija peale pahane (ja olen siiani natuke, sry!), aga sattusin kuskil Picasas inglisekeelset varianti nägema ja ega see palju parem polegi. Sellegi poolest, oleks tõlkija vähegi vardaid kunagi peos hoidnud, oleks ta sellest palju parema raamatu teinud.

Aga siis sellest suurest kudumiseraamatust. Valikut teha oli päris raske, sest tahtsin ikka kohe väga põhjalikku kudumisõpikut. Et oleks endal kõikvõimalikud tehnikad ja nipid-võtted käepärast ning tütar ka ikkagi on näidanud, et tal see käsitöösoolikas areneb, kunagi ehk hea ennast sealt raamatust siis väikse vaevaga harida. Paraku ei näe ju raamatu sisse (enamikesse vähemalt mitte). Mõtlesin juba, et hakkan otsast katsetuseks ostma ja kui ei sobi, müün maha. Kaalule jäid Vogue Knitting: The Ultimate Knitting Book ja too Big Book... Kuna esimesesse sisse ei näinud, tellisin teise. Ja üllatus, esimese korraga kohe nii hea raamat! Joonised on selged ja suured, õpetused antud lühidalt, selgesõnaliselt ja arusaadavalt. Hõlmatud teemasid oli rohkem kui küll. Ma ei tahtnud sellist päris algajatele mõeldud raamatut, kus on vaid basic võtted kirjas, vaid just sellist, kus oleks hulgem igasuguseid juba keerulisemaid või siis vähemalt meil siin vähemtuntud tehnikaid. Olgem ausad, aastakümneid teadsime näiteks vaid üht-kaht töö ülesloomisvõtet. Siin raamatus on neid 6-7 pluss lisanipid.
Edasi tulevad kasvatus-kahandus-mahakudumisvõtted, jällegi piisavas valikus.
Siis peatükk kudumite detailidest: soonikud pööratud servad, kandid, nende külge kudumisest ja -õmblemisest, mitmeid erinevaid viise. Kaelused, käeaugukandid, kraed (7 lk), taskud (7 lk), nööpaugud, lukud, õmblused.
Peatükk pühendatud erinevatele tehnikatele: patentkeo variandid, kuidas kasvatada, kahandada patentkoes, kuidas maha kududa. Palmikute, pitskoe, vikkelkoe, venitatud silmustega kudede, žakardi, intarsia peatükk, kusjuures mitte liihtsalt mustrid, vaid igasugu kasulikud nipid neid kudesid kasutades kudumi kujundamiseks. Lühendatud ridadega detailide modelleerimine, embossing, enterlac, kahepoolne topeltkudumine (reversible patterns), smoking. Lisaks dekoratiivsed võtted nagu nupud, silmamine, tikkimine, tutid ja narmad.
Peatükk praktilisi näpunäiteid sisaldab mõõtude võtmist kudumi planeerimiseks, erinevad lõiked (varrukad), valmis kudumi pikendamine-lühendamine, nipid sooniku väljavenimise vastu, mahajooksnud silmuste üleskorjamine erinevates kudedes, skeemide lugemine, pitskoes varruka kasvatamine mustrisse.
Ja lõpetuseks veel peatükk mõnede erinevates tehnikates lihtsate kampsunite juhistega ja soki ning kinnaste õpetused, mõned palmik-, vikkel- ja pitskoe mustriskeemid. Tõsiselt mahukas, samas hästi arusaadavate õpetuste ja joonistega õpik nii algajale kui edasijõudnule. Ainus asi, mida võiks ette heita on see, et erinevate võtete juures ei ole kirjas juhendites kasutatavaid lühendeid (ssk, k2tog jms) Peaks vist lisalehe ise juurde trükkima või harilikuga juurde kirjutama.

Igatahes julgen seda raamatut soovitada, mina olin rohkem rahul kui oodata oskasin! Alati pole ju võimalust ja viitsimist netist otsima hakata, raamat käepärast ja veel kõik kompaktselt koos on ikka hoopis etem variant.



2. Viking Patterns for Knitting by Elsebeth Lavold
Seda tuntud raamatut ei hakkagi lähemalt tutvustama, olin seda ammu lehitsenud ja tahtnud, nüüd on ta olemas ja minul süda rahul. Lisaks põnevatele palmikutele osutus ka huvitavaks lugemisraamatuks!

Tänaseks kõik (ainult, onju!)