Meie oma armas sinimustvalge

Tänase Eesti lipu päeva lõpetuseks sobib siia postitada üks sinimustvalge komplektike, mida hakkab kandma üks armas 2aastane Eesti tüdrukuke.



Muster: kohandatud soomlanna Jaana Ellise kleidi järgi vastavalt tellija soovidele.
Lõng: sinine Capri, must Nela ja valge nimetu puuvillane poolilõng Pronksi tänava lõngapoest (mis nüüd asub Viru tn 13/15 0 korrusel)
Varras: 2,5
Märkmed: Ema pani paika värvilahenduse ja üldise pildi vööga, mina otsisin sinna lihtsalt disainile sobiva mustri. Sellest me kõva häälega ei räägi, et esialgsest soovist saada heegeldatud kleiti, jõudsime sujuvalt kootud variandini, mis minu meelest on parem lahendus. Kuna mul oli vaja suuremat kleiti kui juhendis, siis kudusin kõigepealt sinise ülaosa ja otse selle külge ülalt alla seelikuosa. Nii oli palju lihtsam jooksvalt arvestada, kus ja kui palju seelikut laiusesse ja pikkusesse kasvatada. Vööaasad on tehtud ainult külgedele, et kleiti saaks kanda ka ilma vööta ja punuda seeliku ülaosa mustriaukudesse näiteks sinine paelake ning see lipsukeseks siduda.

Mütsike sai ka juurde tehtud, sinisele pealaeosale üritasin rukkilille kujundada (klikkides suurem):

Õige Eesti mehe müts

Mul on omad kiiksud. Üks on see, et müts (ja kindad ja sallid) peavad üleriidega komplekti moodustama. Näiteks värvi poolest. Hädapärast ajab mõni neutraalselt mittemidagiütlev peakate ka asja mitme üleriide juures ära, aga kuna mütse on nii tore kududa, siis miks mitte neid huvitavamaid ja pretensioonikamaid teha. Ses mõttes huvitavaid, et kududa oleks nauditav. Ja ses mõttes pretensioonikaid, et kõlbab vaid ühe asja juures kanda. Seega, uus jope = uued aksessuaarid.

(Klikitavad pildid)


Muster: Halliste kindamuster, kaheksakandade ja ristidega, raamatust Mulgi kindad.
Lõng: oranž - Grignasco Flavia Baby 100% meriino 50g = 200m; tumehall - Hjertegarni Ciao Trunte 100% meriino 50g = 180m
Vardad: nr 2.0 sukavardad
Märkmed: Varrastel on 160 silma, ehk kahe kinda jagu! Nii et kujutage ette, kui peenest lõngast peaks mustri järgi kindad saama. Väike ruudumuster on samuti Mulgi kinnaste raamatust pärit randmemuster. Kahandatud on ka täpselt kindamustri kohaselt. Väikese pea jaoks jäävad küll esialgu kahandamise alustamise nurgad pisut kikki, aga aurutamisega sai need kenasti korda. Suurema lapse peas oli kohe ok. Sisse on kootud ühevärviline 9cm riba, et oleks soojem.

Kahandus lähemalt:

Aga kust mütsi nimi pärit on? Mütsi kududes rääkisin poisile rahvuslikest mustritest, et kust need pärit on ja üldse eestlusest ja juurtest ning lõpetasin meie väikese loengu lausega, et sellest tuleb üks õige eesti mehe müts. Kui issi õhtul koju tuli, teatas poiss, et emme teeb mulle Õige Mehe Mütsi

****************

Veidi varem, kui ilmad veel täitsa soojad olid ja palja peaga käia võis, tuli Suur Poiss koju ja teatas, et tema tahab nüüd ja kohe hästi triibulist js hästi värvilist mütsi! Ja et ma võin selle talle ise kududa. Oi see oli paitus mu kõrvadele, kuigi isekeskis imestasin hoopis mitte selle üle, et müts võib minu kootud olla, vaid selle üle, et minu poiss tahab (loe: julgeb) värvilist mütsi kanda. Aga ma ei lasknud seda kaks korda öelda, tuleb ju tagasihoidliku inimhakatise äkiline väljapaistmissoov ära kasutada.



Lõng: eelmise mütsi juures mainitud Hjertegarni Ciao Trunte (müügil Epu poes ja Veimevakas)
Vardad: nr 2.0
Märkmed: alustatud tubulaarselt (Oi jääb ilus serv! Kel vähegi kannatust, õppige ära ja te ei tahagi enam muudmoodi alustada). Silmi kokku 132.

Noh, selle mütsi saatus on tänaseks selline, et kolm korda poiss mul sellega käis ja siis jäi kahtlaselt esikusse vedelema. Minul pole õnnestunud välja pressida, et miks see siis enam ei kõlba, et kas ütles keegi midagi või ei meeldinud talle lihtsalt see kirju tähelepanu (ma täiesti mõistan teda, sest veel mõnda aega tagasi eelistasin ma ise ka nagu hall, või pigem, must hiireke riietuda). Aga ma päästsin ta sellest pingest, et ise tellis ja nüüd peab ehk igavesti kandma ning mütsi sai endale Väike Poiss. Kel oli selle üle ütlemata hea meel, sest tema on täielik vastand Suurele Poisile ja säraks iga sekund tähelepanu keskpunktis. Paraku jääb müts soojemaid kevadilmasid ootama.

Selline mütsilugu siis tänaseks

Kvartaliaruanne

Käsitöötuju on justkui tagasi, kuigi hoog on pigem mõõdukas. Aga vaat blogimine on küll täiesti unarusse jäänud Vabandused blogi alaliste külastajate ees, kui neid veel üldse enam ongi.

Aga alustame siis Värvispektri punasega. Kavalalt suutsin ühildada kaks koostegemise projekti, kuigi alguses oli hoopis teine punane plaan. Nimelt käib see töö ka Koome koos: pitsilise liniku alla.



Materjal: heegelniit Nika Karnaluksist 100% puuvill 75g = ca 400 millegagi meetrit, kulus vähem kui poolteist kera (ca 100g) Värv tumepunane (oluliselt tumedam kui pildil)
Vardad: 2,5mm bambus ringvardad, aga oleks võinud 2,0 olla.
Suurus: läbimõõt 105cm

Natuke läks puusse sellega, et mul oli vaja lina läbimõõduga 80cm ja väiksemate varrastega ilmselt oleks selle ka saavutanud, aga las ripub siis üle ääre. Tärgeldamine läks ka metsa, kogun vaimu ja teen ehk uuesti.
Igatahes mõnus oli kududa, mustri jälgimine ei lasknud tüdimusel tekkida ja karta, et "paras" ei tule, ka ei olnud (nagu igasugu kehakatete kudumisel alati juhtuda võib).

Ühtlasi tahtsin ka oma varasemad linad ära pesta ja tärgeldada, aga juhtus nii, et näidata saan ainult ühte. Üks, mi smul aastaid laual seisis, läks pestes katki - suur auk tuli sisse - , teine on kadunud, ülejäänud ära kingitud ja ühele ei jätkunud lihtsalt enam nõelu, et venitada. Ühe siiski sain korda. Uskumatu on selle juures see, et ma üldse ei mäleta, et ma oleks seda kudunud (ja selle pisemat poega, mille jaoks nõelu ei jätkunud)... Ometi on see ilmselt minu kootud, sest niidiotsad olid veel peitmata, samuti mäletan ma, et selline iirisiniit on minu varudest pärit ja no keegi teine minu tutvuskonnas lihtsalt ei koo neid juuu. Müstika! See pidi ilmselt raseduse ajal olema, sest neil aegadel oli mul mäluga veel kehvemini kui praegu



***************

Sünnipäev

Siis juhtus vahepeal nii, et mul oli sünnipäev ja vahetasin lausa kümnendit. Ega midagi muutunud ei ole, aga kummaline on sellele siiski mõelda. Ja mida aasta edasi, seda enam ma mõistan neid Soome mutikesi, kes siin valgetes ja roosades pükstes rõõmsalt ringi uitavad, sest minu empaatiavõime lubab juba aimama hakata, et nad lihtsalt ei tunne end veel nii vanana kui nad teistele paistavad. Ja see on väga julgustav

Aga näidata tahaksin hoopis kaht kingitust, mis ma pühapäevasel harjukate kokkutulekul sain:
ehted Mari Marikeselt - punased korallid päris hõbedaga:

ja sõba Freddylt:

Ma pilti õlul ei saanud tehtud, aga mulle selline ülevise meeldib ja plaan on sinna nats peale tikkida ka Freddy loal

Aitäh, tüdrukud!

Asti rätt

Pesamuna lasteaiarühma õpetajaabil oli täna sünnipäev. Selline tore vanem proua. Et mul on veel hästi meeles jõulukinkide otsimise raske ülesanne, siis seekord võtsin julguse kokku ja läksin kergema vastupanu teed: kudusin kingiks pitsilise õlasalli. Tegelikult hakkasin ma mustrit valima juba mõnda aega tagasi. Neid on mul kogunenud juba paras kogu, nii tasulisi kui tasuta, üks ilusam kui teine. Ometi jõuan ma alati selleni, et kõige ilusam on ikkagi Pääsusaba! Oligi kindel plaan jälle seda kududa, aga kuduisu puudumise tõttu lükkasin alustamist muudkui edasi. Õigesti tegin, sest uut Käsitööd lapates jäi kohe silma ja võlus jäägitult sealne pitssalli muster Aet'ilt. Nii saigi see üles loodud. Tulemus on mu meelest kaunis, vähemalt mina olen selle mustri lummuses ja saaja paistis ka väga rahul olema.

(klikitav pilt)


Muster: ajakirjast Käsitöö Kevad 2008
Lõng: Novita Florica 100% vill 50g=175m; kulus 4 tokki (vast mingi 5g jäi järgi)
Vardad: nr. 3.00mm
Märkused: Väga kaunis muster, jääb kergesti pähe, aga on paljude kokkuvõtmistega, seega kulub pisut rohkem aega ja lõnga. Suts monotoonne ka, igav hakkas kududes (seepärast eelistan ma mitmetest erinevatest mustrijuppidest pitssalle), aga ilu nõuab ju ohvreid. Ridu 29-48 kudusin läbi vist 7 korda, servapitsi 11 rida, 12.-l võtsin kokku. Salli suuruseks tuli 200x100cm!
Nagu ikka juhtub minuga äpardusi. Seekord panin puusse aja arvestamisega: olin surmkindel, et 13.02 on neljapäev ja sättisin oma kudumist selle järgi. Esmaspäeva hommikul tabas mind kalendrisse vaadates šokk, sest õige päev on ju kolmapäev. Nii ma siis kudusin 2 päevaga end oimetuks ja tööd käest pannes olid käed suisa tundetud. Venitasin salli kuivama täna öösel kell 2. Tegelikult aga oli õnn, et aega väheks jäi. Silma järgi olin arvestanud, et peaks veel ühe mustrikorra kuduma, aga lihtsalt ei jõudnud enam. Ja jumal tänatud, et ei jõudnud, sest sall oleks tulnud põlvini. Edaspidiseks olen juba targem selle lõngaga, oskan arvestada, et ta venib ikka jubedalt märjaks tehes. Tubli kolmandik tuli juurde! Aga väga sobilik lõng pitssalliks, pehme, siidine, kerge - sall jääb väga ilus ja õhuline.

Kuidagi on nii läinud, et igat pitssallimustrit olen ma kaks korda kudunud ja ei jää vist see ka erandiks. Tahaks kunagi endale teha mõnest imepeenest lõngast, sest peenemaga on mu meelest see muster veel ilusam ja õrnem.