Käsitöötuju on justkui tagasi, kuigi hoog on pigem mõõdukas. Aga vaat blogimine on küll täiesti unarusse jäänud 
Vabandused blogi alaliste külastajate ees, kui neid veel üldse enam ongi.
Aga alustame siis Värvispektri punasega. Kavalalt suutsin ühildada kaks koostegemise projekti, kuigi alguses oli hoopis teine punane plaan. Nimelt käib see töö ka Koome koos: pitsilise liniku alla.
Materjal: heegelniit Nika Karnaluksist 100% puuvill 75g = ca 400 millegagi meetrit, kulus vähem kui poolteist kera (ca 100g) Värv tumepunane (oluliselt tumedam kui pildil)
Vardad: 2,5mm bambus ringvardad, aga oleks võinud 2,0 olla.
Suurus: läbimõõt 105cm
Natuke läks puusse sellega, et mul oli vaja lina läbimõõduga 80cm ja väiksemate varrastega ilmselt oleks selle ka saavutanud, aga las ripub siis üle ääre. Tärgeldamine läks ka metsa, kogun vaimu ja teen ehk uuesti.
Igatahes mõnus oli kududa, mustri jälgimine ei lasknud tüdimusel tekkida ja karta, et "paras" ei tule, ka ei olnud (nagu igasugu kehakatete kudumisel alati juhtuda võib).
Ühtlasi tahtsin ka oma varasemad linad ära pesta ja tärgeldada, aga juhtus nii, et näidata saan ainult ühte. Üks, mi smul aastaid laual seisis, läks pestes katki - suur auk tuli sisse
- , teine on kadunud, ülejäänud ära kingitud ja ühele ei jätkunud lihtsalt enam nõelu, et venitada. Ühe siiski sain korda. Uskumatu on selle juures see, et ma üldse ei mäleta, et ma oleks seda kudunud (ja selle pisemat poega, mille jaoks nõelu ei jätkunud)... Ometi on see ilmselt minu kootud, sest niidiotsad olid veel peitmata, samuti mäletan ma, et selline iirisiniit on minu varudest pärit ja no keegi teine minu tutvuskonnas lihtsalt ei koo neid juuu. Müstika! See pidi ilmselt raseduse ajal olema, sest neil aegadel oli mul mäluga veel kehvemini kui praegu 
***************
Siis juhtus vahepeal nii, et mul oli sünnipäev ja vahetasin lausa kümnendit. Ega midagi muutunud ei ole, aga kummaline on sellele siiski mõelda. Ja mida aasta edasi, seda enam ma mõistan neid Soome mutikesi, kes siin valgetes ja roosades pükstes rõõmsalt ringi uitavad, sest minu empaatiavõime lubab juba aimama hakata, et nad lihtsalt ei tunne end veel nii vanana kui nad teistele paistavad. Ja see on väga julgustav
Aga näidata tahaksin hoopis kaht kingitust, mis ma pühapäevasel harjukate kokkutulekul sain:
ehted Mari Marikeselt - punased korallid päris hõbedaga:
ja sõba Freddylt:
Ma pilti õlul ei saanud tehtud, aga mulle selline ülevise meeldib ja plaan on sinna nats peale tikkida ka Freddy loal
Aitäh, tüdrukud!
Vabandused blogi alaliste külastajate ees, kui neid veel üldse enam ongi.Aga alustame siis Värvispektri punasega. Kavalalt suutsin ühildada kaks koostegemise projekti, kuigi alguses oli hoopis teine punane plaan. Nimelt käib see töö ka Koome koos: pitsilise liniku alla.
Materjal: heegelniit Nika Karnaluksist 100% puuvill 75g = ca 400 millegagi meetrit, kulus vähem kui poolteist kera (ca 100g) Värv tumepunane (oluliselt tumedam kui pildil)
Vardad: 2,5mm bambus ringvardad, aga oleks võinud 2,0 olla.
Suurus: läbimõõt 105cm
Natuke läks puusse sellega, et mul oli vaja lina läbimõõduga 80cm ja väiksemate varrastega ilmselt oleks selle ka saavutanud, aga las ripub siis üle ääre. Tärgeldamine läks ka metsa, kogun vaimu ja teen ehk uuesti.
Igatahes mõnus oli kududa, mustri jälgimine ei lasknud tüdimusel tekkida ja karta, et "paras" ei tule, ka ei olnud (nagu igasugu kehakatete kudumisel alati juhtuda võib).
Ühtlasi tahtsin ka oma varasemad linad ära pesta ja tärgeldada, aga juhtus nii, et näidata saan ainult ühte. Üks, mi smul aastaid laual seisis, läks pestes katki - suur auk tuli sisse
- , teine on kadunud, ülejäänud ära kingitud ja ühele ei jätkunud lihtsalt enam nõelu, et venitada. Ühe siiski sain korda. Uskumatu on selle juures see, et ma üldse ei mäleta, et ma oleks seda kudunud (ja selle pisemat poega, mille jaoks nõelu ei jätkunud)... Ometi on see ilmselt minu kootud, sest niidiotsad olid veel peitmata, samuti mäletan ma, et selline iirisiniit on minu varudest pärit ja no keegi teine minu tutvuskonnas lihtsalt ei koo neid juuu. Müstika! See pidi ilmselt raseduse ajal olema, sest neil aegadel oli mul mäluga veel kehvemini kui praegu ***************
Sünnipäev
Siis juhtus vahepeal nii, et mul oli sünnipäev ja vahetasin lausa kümnendit. Ega midagi muutunud ei ole, aga kummaline on sellele siiski mõelda. Ja mida aasta edasi, seda enam ma mõistan neid Soome mutikesi, kes siin valgetes ja roosades pükstes rõõmsalt ringi uitavad, sest minu empaatiavõime lubab juba aimama hakata, et nad lihtsalt ei tunne end veel nii vanana kui nad teistele paistavad. Ja see on väga julgustav
Aga näidata tahaksin hoopis kaht kingitust, mis ma pühapäevasel harjukate kokkutulekul sain:
ehted Mari Marikeselt - punased korallid päris hõbedaga:
ja sõba Freddylt:
Ma pilti õlul ei saanud tehtud, aga mulle selline ülevise meeldib ja plaan on sinna nats peale tikkida ka Freddy loal
Aitäh, tüdrukud!
No comments:
Post a Comment