Vot selline asjake sai lõpuks valmis. Heegeldet lapitekk, mida alustasin möödunud aasta jaanuaris ja mis pidi toona emadepäevaks mu emale kingiks saama. Näe, saigi emadepäevaks valmis, aga see on üks teine emadepäev ja see on üks teine ema, kes selle all nüüd mõnulema hakkab. MINA ISE!
12x17=204 lappi, 1131g, 160x225cm. Heegelnõel 2,5. Ühe ruudu suurus peale kokkuheegeldamist, masinpesu ja venitust 13x13cm.
Kulus 3 tokki Jõgeva vikerkaarevärvilist lõnga, ksujuures 2 erinevast partiist, mis omakorda olid absoluutselt erinevate toonidega. Aga seda värvirikkam tulemus. Ja 1 tokk Raasiku puna-kolla-oranži lõnga. Ja mingit tundmatut kodus üle 10 a vedelenud pruuni villast lõnga kokkuheegeldamiseks ning natuke Raasiku pruunides toonides üleminekutega lõnga servapitsiks. Lisatud: selguse mõttes lisan, et lapid ei ole heegeldatud ühe soojaga nii nagu lõng vihist tuli, vaid kerisin kõigepealt lõnga vihist erinevat värvi väikesteks keradeks (isegi kõik vahetoonid kerisin eraldi pisikesteks nutsakuteks) ja kasutasin neid siis suvaliselt nagu erivärvilisi lõngakerasid ikka.
Kui peaks endale mingi stressiravi valima, siis värviteraapia ilmselt oleks see, mis mulle hästi mõjuda võiks. Igal õhtul heegeldasin ühe rea lappe kokku ja see oli niiiiiiiiiiiiiiiii mõnus tegevus. Ei ole midagi lihtsalt punane-roheline-kollane-sinine. On värvide üleminekul tekkinud oranžid-lillad-rohekassinised-kollakasrohelised. On emotsioonid, mis erinevalt kokku passitatud värvikobinatsioonid tekitavad. Jnejnejne. Täitsa loll jutt, eksole, aga mulle endale ilmselt mõjub selle teki vahtimine veel tükk aega eufooriliselt
Ahjaa, natuke peatuks veel kokkuheegeldamisel ka. Mulle ei meeldi kinnissilmadega tekkiv reljeefne rant (kummaltki poolt) ja mulle ei meeldi ka kokkuõmmeldud lapid. Töötasin välja süsteemi, kus lappide ümber heegeldatud pruunid read ühtlasi ka ühendavad lappe omavahel. Ja lausa niisuguse süsteemi, et lõnga ei pea katkestama. Tegin mingi skeemi ka, ehk on arusaadav ja kellelegi abiks: nooled näitavad heegeldamise suunda ja numbrid järjekorda. Kusiganes oli vastas juba pruuni servaga teine lapp, tegin iga kolmese sammastegrupi järel aasssilmusega kinnituse vastaslapi sammastegruppide vahele. Kus vastaslappi veel polnud, seal heegeldasin nagu vanaemaruudu külge ikka. Nurkadesse tekkis kujund nii, et esimese 2 lapi vahele tegin 2 õhksilma. Järgmiseks pikal tagasireal 2 õhksilma, kinnissilm eelmise võtte 2 õhksilma, 2 õhksilma. Kolmanda lapi nurgas 2 õhksilma, 1 aassilm eelmise võtte kinnissilma, 2 õhksilma. Ja viimase lapi nurgas 2 õhsilma, 1 aassilm diagonaalis üle eelmiste lappide nurgakinnituste, 2 õhksilma. Kui keegi sellest nüüd aru sai, siis 5+ talle, aga tegema hakkates on see suhteliselt loogiline ja tuleb iseenesest. Skeem siis selline, klikkides suurem:
Ja tekk meie punaseks peitsitud voodil:
Nii vähe ongi vahel õnneks vaja!
12x17=204 lappi, 1131g, 160x225cm. Heegelnõel 2,5. Ühe ruudu suurus peale kokkuheegeldamist, masinpesu ja venitust 13x13cm.
Kulus 3 tokki Jõgeva vikerkaarevärvilist lõnga, ksujuures 2 erinevast partiist, mis omakorda olid absoluutselt erinevate toonidega. Aga seda värvirikkam tulemus. Ja 1 tokk Raasiku puna-kolla-oranži lõnga. Ja mingit tundmatut kodus üle 10 a vedelenud pruuni villast lõnga kokkuheegeldamiseks ning natuke Raasiku pruunides toonides üleminekutega lõnga servapitsiks. Lisatud: selguse mõttes lisan, et lapid ei ole heegeldatud ühe soojaga nii nagu lõng vihist tuli, vaid kerisin kõigepealt lõnga vihist erinevat värvi väikesteks keradeks (isegi kõik vahetoonid kerisin eraldi pisikesteks nutsakuteks) ja kasutasin neid siis suvaliselt nagu erivärvilisi lõngakerasid ikka.
Kui peaks endale mingi stressiravi valima, siis värviteraapia ilmselt oleks see, mis mulle hästi mõjuda võiks. Igal õhtul heegeldasin ühe rea lappe kokku ja see oli niiiiiiiiiiiiiiiii mõnus tegevus. Ei ole midagi lihtsalt punane-roheline-kollane-sinine. On värvide üleminekul tekkinud oranžid-lillad-rohekassinised-kollakasrohelised. On emotsioonid, mis erinevalt kokku passitatud värvikobinatsioonid tekitavad. Jnejnejne. Täitsa loll jutt, eksole, aga mulle endale ilmselt mõjub selle teki vahtimine veel tükk aega eufooriliselt
Ahjaa, natuke peatuks veel kokkuheegeldamisel ka. Mulle ei meeldi kinnissilmadega tekkiv reljeefne rant (kummaltki poolt) ja mulle ei meeldi ka kokkuõmmeldud lapid. Töötasin välja süsteemi, kus lappide ümber heegeldatud pruunid read ühtlasi ka ühendavad lappe omavahel. Ja lausa niisuguse süsteemi, et lõnga ei pea katkestama. Tegin mingi skeemi ka, ehk on arusaadav ja kellelegi abiks: nooled näitavad heegeldamise suunda ja numbrid järjekorda. Kusiganes oli vastas juba pruuni servaga teine lapp, tegin iga kolmese sammastegrupi järel aasssilmusega kinnituse vastaslapi sammastegruppide vahele. Kus vastaslappi veel polnud, seal heegeldasin nagu vanaemaruudu külge ikka. Nurkadesse tekkis kujund nii, et esimese 2 lapi vahele tegin 2 õhksilma. Järgmiseks pikal tagasireal 2 õhksilma, kinnissilm eelmise võtte 2 õhksilma, 2 õhksilma. Kolmanda lapi nurgas 2 õhksilma, 1 aassilm eelmise võtte kinnissilma, 2 õhksilma. Ja viimase lapi nurgas 2 õhsilma, 1 aassilm diagonaalis üle eelmiste lappide nurgakinnituste, 2 õhksilma. Kui keegi sellest nüüd aru sai, siis 5+ talle, aga tegema hakkates on see suhteliselt loogiline ja tuleb iseenesest. Skeem siis selline, klikkides suurem:
Ja tekk meie punaseks peitsitud voodil:
Nii vähe ongi vahel õnneks vaja!
