Pojad on mul õige naksid

Minu vanem poeg (11a) osales lastekonkursil Oma asi. Mänguasjaeast hakkab ta vist juba välja kasvama, seepärast tegi ta endale midagi praktilist - paar pliiatsitopsi:



Topside nö kujundus tuleneb poistetoa temaatikast. Kui tuba disainima hakatud sai, olid poisid parasjagu Kariibimere piraatide mõju all, nii et tuba peaks olema natuke mere(röövli)teemaline. Kõik disainielemendid pole siiani veel paigas (ntx ronimisköis ja kalavõrk), aga pliiatsitopside näol sai tuba igatahes temaatilist lisa.

Topsideks kasutas poiss suuremate heegelniidikerade sees olevaid papitorusid, mille ühel juhul värvis guaššidega lainetes mereks, teisel juhul kattis Moment liimi abil sisalnööriga. Torud kinnitas liimipüstoli abil soome papist ruutudele. Mu poiss on väiksest peale olnud suur kividefänn. Alatihti tuleb koju, taskud kive täis ja kummalisel kombel leiab ta ka väga põnevaid kive. Nüüd oli hea võimalus mõned neist huvitaval moel eksponeerida pliiatsitopsi alustel. Ka merekarbid ei ole niisama poest ostetud - need korjas poiste isa ise mõned aastad tagasi Vahemere äärest. Nii karbid kui kivid on liimipüstoliga alusele kinnitatud, et topse liigutades need maha ei pudeneks. Et mereteemat rohkem rõhutada, sai Tiimarist ostetud mõned päästerõngad, kajakad, tuletornid ja purjekad, mis samuti liimipüstoli abil kinnitati. Kui õues kuivaks läheb, siis katab poiss tühjaks jäänud papiosad liimi abil veel liivaga.

Väiksem poeg (6a) vaatas seda meisterdamist pealt ja tahtis endale ka pliiatsitopsi. Emme abiga (liimipüstoli kasutamises) sai temagi endale sarnase topsi:

Hea õnne kudum

Meil on foorumis teema Koome meestele. Mine olen seal ausalt üles tunnistanud, et olen oma mehele ligi 20 kooseluaasta jooksul kudunud vaid ühed randmesoojendajad ja 2 paari villaseid sokke. Täitsa piinlik, aga ta on ju eluaeg selline pingviin olnud, et mingit villast vesti või kampsunit talle kududa oleks olnud suhteliselt mõttetu - need oleks lihtsalt koide toidulauale seisma jäänud. Nagu juhtus paraku ka nende vanade randmesoojendajatega. Kunagi sai need liigesepõletiku ajaks talle kootud, peale paranemist jäid aga kapipõhja seisma ja nüüd on nagu pisut liiga pitsilised.
Minu teinepool teeb vahel 'lollusi'. Näiteks ostis ta möödunud aastal endale krossimootorratta Ja tellis nüüd minult lühikeste rattakinnaste alla uued randmesoojendajad, et kihutades oma tundlikke liigeseid tuule ja külma eest kaitsta. Kuna ma olin just Kihnu kinnaste lainel, kerkis kohe silme ette pilt, millised ma teha tahan. Paraku hakkavad need soojendajad teoreetiliselt kõvasti vatti (loe: pori) saama, seega oli tark teha need masinpesukindlast lõngast, mitte maavillasest, nagu ma eelistanud oleks. Ja no ma ikka veel usun heade mõtete positiivsesse mõjusse ja igasuguste märkide kaitsejõusse, seega valisin mustriks Kihnu troi mustri, et äkki toob õnne või kaitseb äparduste eest rajal.

Siin pildistatud küll tütre käes


Lõng: must Novita Nalle 75%vill, 25% polüamiid ning beež Stahl&Wolle Limbo 100% masinpestav vill Kaal 39g
Vardad: nr 2,5
Märkmed: 56 silma kokku (14 silma vardal) Mehe sooviks oli, et randmesoojendajal oleks pöial, et need kindaserva alt ära ei vajuks. Ma pidin kaks korda harutama, enne kui heale ideele tulin. Jätsin maha kudumata kahe varda silmused. Edasi hakkasin iga rea lõpus neid 2 kaupa kokku kuduma, samal ajal kahe varda vahelt pöidla kiilu kasvatades. Kui küljesilmuseid oli kummalgi pool alles 2 ja pöidlakiilu silmi kokku 22, lõin lisaks 3 silma ja hakkasin ringselt pöialt kuduma. Kohe järgmisel real kudusin kummalgi pool keskmist juurdeloodud silma ühe silmuse kokku servmise küljesilmusega, et ei jääks auke. Niimoodi kootuna on randmesoojendajad sümmeetrilised, st ei ole vahet, kumba kätte need tõmmata.
Mõned klikitavad pildid ka:


Nüüd on need vidinad võistlustel ka ära proovitud, õigustasid end igati ja tundub, et õnne tõid ka - II koht.