Roheline aprill

Eelmise aasta aprillis alustasin üheks Värvispektri roheliseks tööks kampsuni kudumist. Ega ma 5cm kaugemale ei jõudnudki siis ja kamps jäi kuudeks seisma. Sügisest alates sai seda lühemate-pikemate vahedega ikka kootud, aga kui tänavu kevadel poleks käima pandud koostegemist Lõpetamata asjade lõpetamine, ei oleks see vist tänavu aprillikski valmis saanud. Aga nüüd on ta valmis ja mul on väga hea meel:



Muster: Placed Cable Aran Interweave Knits 2007 sügisnumbrist, Ravelry's
Lõng: Rowan Felted Tweed 50% meriino, 25% alpaka villa, 25% viskoosi 50g=175m, kulus 308g
Vardad: 2,5mm
Märkmed: õigupoolest on ajakirjast võetud ainult kampsuni palmikute paigutus ja krae. Olen tihti mõelnud, et miks ometi on head disainid tehnoloogiliselt nii viletsalt kirja pandud. Et kas need on väga algajate jaoks, kes kandilisest tükist keerukamat asja pelgavad või ei viitsi disainer ise lihtsalt keerukamat asja kirja panna. Nii palju on ju kudumeid, mida suur osa kudujatest koovad hoopis teisiti, kui kirjas on ja saavad palju lihtsamalt palju paremini istuvad ja mugavamad kudumid.
Minu muudatused selle mudeli juures:
* kootud ülalt alla ja täiesti õmblusteta. Kõigepealt seljatüki palmikuline osa, siis õlgadelt üles korjatud esiosa silmad ja kootud ka esiosa palmikuline osa, kujundatud käeaugukaared ja siis kõik ringvarrastele võetud. Kehaosa kootud sirgelt ja ringselt.
* lontis õlgade asemel tegin kena varrukakaarega varrukad, mis on ka ülalt alla kohe külge kootud. Esimest korda lugesin sellisest tehnoloogiast kunagi Osinkast. Nüüd oma raamatuid lapates avastasin, et mul on endal ka paaris raamatus õpetus olemas. Ise kasutasin Knitting in the old way raamatust seda varianti, kus käeavast korjatakse üles kõik silmad ja siis hakatakse lühendatud ridade abil varrukakaart kujundama. Esimese raksuga sai natuke liiga palju silmi üles nopitud, teise korraga sai varruka aga väga hästi istuma. Jälle üks uus oskus juures, mida kindlasti edspidigi kasutan. Varruka ülaosa kudumine ja kehaosa külge õmblemine on kogu kampsunikudumise juures üks suuremaid peavalusid, et kõik lõpuks ideaalselt selga istuks. See meetod aga on palju lihtsam.
* Kolmveerand varrukad: need tekkisid juhuslikult proovimise käigus, lihtsalt tundus sel hetkel õige olevat. Ma armastan kolmveerand varrukaid ja enamasti lükkan ka pikad varrukad niiehknaa poolde käsivarde, nii et miks mitte siis nad sellised jupid kohe kududagi. Lõnga jäi piisavat üle, nii et vajadusel saan varrukad iga kell pikemaks kududa.
* Natuke pelgasin rullivaid servi, sest ma ei salli, kui kampsuni serv keskosast kerib end rohkem üles kui külgedelt. Et rullimist pisut piirata, kudusin 6 rida enne lõppu ühe rea 1:1 soonikut. Aga pidasin vajalikuks ka aurutriikrauaga altserva natuke sirgemaks töödelda, et väga rulli ei kisuks.
* Õppetund edaspidiseks: ei tasu labast kude nii suurte vaheaegadega kududa, kude ei pruugi ühtlane tulla. Mina pidin seekord kogu kehaosa üles harutama ja uuesti kuduma, sest erinevatel aegadel kootud jupid olid kõik silmatorkavalt erineva koetihedusega
Igatahes olen lõpptulemusega rahul ja eriti kiidan lõnga, mis on hästi mõnus nii kududa kui kanda.

Esimene pääsuke

Vastu tulles rahva arvukatele soovidele minu blogist midagi ka sel aastal lugeda-vaadata, otsustasin blogimisega esialgu jätkata. Kuigi mul on ammu hinges väike segadus, et milleks ma üldse blogin ning kas ja kuidas seda jätkama peaks. Et aga olen liialt mugav, et mitte otse välja öelda - laisk, siis ei ole lihtsalt viitsinud midagi muuta. Välja arvatud see, et lihtsalt polegi bloginud. Eks natuke oli süüdi ka see, et fotokas andis vahepeal otsad.

Aga nüüd siis saagu siia üles selle aasta esimene valminud kudum.



Muster: soomlanna Villapeikko Baby Cables and Big Ones Too, Ravelry's
Lõng: Hjertegarn Palino toon 9515, 100% meriino 50g=140m. Kulus pea 9 tokki, aga kaal on 405g...
Vardad: nr 3.0
Märkmed: kui Villapeikko oma kampsuni Ravelrys üles pani, siis ma aina käsin ja vaatasin ja õhkasin, et vot see on täpselt "minu". Ma olin isegi nii nahhaal, et julgesin ta blogis küsida, kas juhend ka kunagi tuleb. Õnneks ei olnud ma ainus ja juhend tuli. Lõngale sattusin ka pooljuhuslikult peale Epu poekeses, see lillakassinine toon lihtsalt võlus hetkega.
Tegemist on ülalt alla raglaaniga, nö ilma nõela pistmata. Juhend oli väga selge, lihtne, kududa oli puhas rõõm. Varrukad tuleb teha pikemad, nagu Ravelryst teiste kogemusi ka lugesin. Kehaosa ja varrukakahandused tegin vastavalt oma figuurile.
Lõngast olen ka vähemalt esialgu vaimustuses. Mul oli nende meriinolõngade suhtes väike eelarvamus, olen ma ju ikka harjunud kampsunilõngaks vana head maavillast pidama. Aga vastupidi, see on väga mõnus pehme lõng, hoiab hästi vormi (võiks lausa öelda, et tõmbab nagu kumm ümber keha - mul oli plaan teha veits vabam kampsun, aga sain jällegi ühe liibuva kudumi), ihu peal on nii mõnus, nagu polekski tegemist kampsuniga. Samas on soe! Kohe kindlasti kasutan ma seda lõnga tulevikus veelgi. Seniks on see mu lemmikkampsun.

Must nagu öö

Novembrikuu tööks tegin tütrele tuunika. Alguse sai asi Seppäläs, kus nägime lahedat pikka palmikutega tuunikat, mõnusalt lopsaka kraega, aga... "loomulikult" 100% akrüüli. Mina muidugi lasin jälle lendu oma kurikuulsa lause: "Sellise saab ise ka teha!", mille peale tütar muidugi naeris sarkastiliselt: "Teame, teame!" No ja sellise suhtumise peale ma muidugi pidin selle tuunika ka valmis tegema, onju. Ja pean kohe ka mainima, et üle pikapika aja kudum, milles ma silmagi harutama ei pidanud! Uskumatu, ma harutan tavaliselt isegi sokke kududes. Ju siis on hea auraga töö, ikkagi armastusega oma kallikesele tehtud ju. Loodetavasti on seda ka kandes tunda


(Klikitavad pildid)

Muster: Oma: ülalt alla raglaan, lihtsate palmikute ja suure kraega
Lõng: Drops Alpaca 100% alpaka 50g=180m, kulus 6 tokki; Hjertegarni Alpaca Silk 60% alpaka, 30% meriino, 10% siid 50g=167m, 1 tokk.
Vardad: nr 2
Märkused: Esiteks jäi 6 tokist puudu, seepärast ka see 1 lisatokk teistsugust lõnga, millest siis sai kootud krae nii, et rida ühe, rida teise lõngaga ja vahet ei ole märgata.
Teiseks ei saanud krae päris selline lopsakas nagu oleks tahtnud. Tagantjärele tarkusena: lopsakama krae tarvis tuleb lihtsalt suurem kaelaava jätta.
Kolmandaks lugesin ma siis, kui pool tuunikat oli juba valmis, et alpakal puudub täiesti elastsus, seega ei sobi see eriti hästi soonikute ja palmikute jaoks. Millest koosneb minu tuunika? Vaheldumisi soonik ja palmikud... Seepärast lõpetasin igaks juhuks nii varrukaotsad kui allserva nõela ja 100% meriinolõngaga Ciao Trunte, et ehk hoiab natukenegi välja venimast.

Bayerische

Mõni asi on peas või nimekirjas või unistuses, nimetagem kuidas tahes, igavesti pikka aega. Mõni asi meeldib kohe kui näed, aga ootab pikalt "oma aega". No ja minu puhul muidugi ootab see mõni asi ka "oma lõnga". Nii nagu Heartland rätt ootas oma pruuni, ootasid Bayerische sokid oma rohelist lõnga juba ammu. Juba olin lootuse kaotanud leida üldse nii peenikest sokilõnga, mis kannataks 96 silmaga sokki kududa, rääkimata siis sellest, et see satuks veel õiget värvi olema. Aga nagu ikka, siis kui oled lootust kaotamas, naeratab õnn su õuel - nii kui tehti teema Sokid, sokid, sokid! ja ma sain ära vinguda, et kooks küll, aga lõnga pole, nii ma sellele õigele peale sattusin. Ja tuli välja, et ei peagi väga peen olema, piisab kui on väga pehme lõng, et sellest saaks suurte silmade arvuga parajalt pisikese soki kududa.
Nii et jälle üks ammune unistus teostunud, no küll mõnel veab ikka Ptüiptüiptüi!

(Klikitavad pildid)


Muster: Bayerische sokid Eunny Yang'ilt
Lõng: Alvita Everest 60% vill 40% dralon 50g=200m; ostetud Pronksi tn lõngapoest; ühele sokile kulus tiba alla toki.
Vardad: 1.75
Märkmed: hirmus isu oli keerdsilmustega mustrit kududa ja see isu sai nüüd küllaga täis. Aga üllatavalt kiirelt läks, eriti pöiaosa, kus ju ainult poolel sokil keerutada tuli. Sellegipoolest oli hea meel, et jalanumber 38, mitte 40 on Peaks vist need sokid raami sisse panema, sest kanda peale sellist tööd ei raatsi vist. Kui, siis ainult diivanil lösutades.

Pilt mustrist lähemalt ka:

Pullover

I've finished, at last, a cabled cuff to cuff pullover for myself. We have a KAL in Isetegiga-forum. Others have finished their's a while ago, while I was searcing for the right yarn in right color. I often imagine some very certain color in my mind and of cource have then difficulties to find such in yarn stores. Or if I find a nice color, I don't like the yarn itself. Luckily my friend Tiina (Lola69 in Ravelry) pointed at Rowan's Silk Wool one day and I fell in love with the yarn itself and the colorway bramble as well. This is the first time for me to knit in Rowan yarn, cause we don't have much of it in our LYS and well, its rather expensive too for us. But I desided to give it a try and I must say, I loved it. So soft and silky like no yarn I've used before. Now I'll can't wait to see how it behaves when wearing and washing the garnment. Hopefully I don't have to dissapoint.

The pullover itself is inspired by a Gianfranco Ferre's pullover, the pattern I used is from a German magazine Für Sie.
Yarn: Rowan Silk Wool DK 50g=100m (109yd); almost 9 skeins for size M
Needles: 3.5mm bamboo circulars, 3.00mm in collar and cuff ribs.

For the first time I did a tubular bind off for 2x2 ribbing on cuffs and I like the result a lot.

Definitely will use tubular casting on and off in the future. The body ribbing is knit from up to down in rounds and also bind off in tubular way. The collar is knit from side to side, using 4 stitches cables on both sides and knit to the neckline while knitting on. This is how I did it:

I'm very pleased with the result and althoug it's spring and days are becoming warmer and warmer, the pullover will be used a lot when cold weather comes back!

Take a look at the gallery of those pullovers knit by Estonian knitters HERE

Eesti keeles loe siit.

Kaks kärbest ühe hoobiga

Jälle olin kaval (et mitte öelda laisk) ja ühildasin kaks koostegemisprojekti: Põikipidi kootud palmikutega pullover ja Värvispekter - märts.
Asi sai alguse tegelikult tollest kooskudumisest. Mulle meeldivad palmikud, mulle meeldib kõrge kaelus, mulle meeldib pika varruka peal kantav kudum - seega ideaalne mudel minu jaoks. Miskipärast hakkas üsna algusest kummitama, et see võiks/peaks mul olema kas roosa või lilla Kaks värvi, mida ma alati olen vahetusprojektides kui täiesti välistatud kirja pannud! Õige värvitooni leidmine ei olnud aga sugugi kerge: kui leidsin meeldiva tooni, ei sobinud lõng ise ja vastupidi. Ühe paduroosa lõnga isegi ostsin ära, aga lõin põnnama - lihtsalt ei suutnud end nii roosas ette kujutada, kuigi värv iseenesest meedis. Aga nagu minu ema ikka ütleb, 99% probleemidest laheneb iseenesest, lõpuks sattusin Epu poes fantastilisele ploomilillale lõngale. Sealt siis see idee kaks projekti ühildada.



Ütlen ausalt, pildile õiget tooni (punaks ploomililla) püüda oli raske, enamus pilte tulid veinipunased. Nii et lillat on fototöötluses juurde keeratud, et vähemalt minu monitoril asi enamvähem õige paistaks. Kõige täpsem toon on allpool oleval varrukasuu pildil vist. Tunnustatud ekspertidelt on arvamust ka küsitud, et kas ikka on lillaga tegemist

Muster: Osinka foorumist leitud link mingile saksakeelsele ajakirjale, ilmselt Für Sie. Alumine laiem palmik on minupoolne asendus.
Lõng: Rowan Silk Wool DK (toon bramble) 50% meriino, 50% siid 50g=100m; kulus ligi 9 tokki. Ostetud Epu poest.
Vardad: 3,5mm bambus ringvardad, kaeluses ja varrukasoonikul 3,0mm

Märkmed: minuga on nii, et vahel tundub niisama otsast otsani kudumine igav, seepärast kipun ma asju ratsima ja kohati keerulisemalt tegema. Siin kasutatud trikid: alustatud heegelketilt, et soonikud kõige lõpus kududa (lõnga oli piiratult, nii sai soonikupikkusega mängida). Needsamad soonikud on hiljem kootud ringselt 2:2 soonikus ja lõpetatud tubular bind off meetodil (keegi võiks neile terminitele ka eestikeelsed nimetused välja mõelda). Sellele mahanõelumisele vastab ka sarnane ülesloomine, nii et mõlemad otsad jäävad identsed.
Alumise osa jaoks silmused ülaosalt üleskorjatud ja ringselt ülalt alla kootud 2:1 soonikus, alumine serv jällegi tubulaarselt maha nõelutud. Kaelus kootud samuti küljelt küljele, üla- ja alaservas 4silmaline palmik. Kaelusekaarelt silmad ringvardale üles korjatud ja kaelus kudumise käigus kehaosaga kohe kokku kootud.
Harutamisest ei pääsenud, peamiselt mõõtude arvestamises möödapanemise tõttu (ülaosa sai liiga lai ja kaelus liiga suur, alaosa silmade arv sai ka paika alles kolmandal korral ning kaeluse laiuse määramisega, et ilusti istuks, oli ka häda). Lõnga jäi ka puudu, kamps olekski nabakas jäänud, kui toredal kaaskudujal Lola69'l poleks justnimelt seda tooni 1 tokk olnud, mille ta sõbralikult mulle loovutas. Aitäh Sulle!

Lõngast ka natuke. Minu esimene katsetus kallima kvaliteetlõngaga. Lõng ise on vapustavalt mõnus kududa, katsuda ja kindlasti ka kanda (kuigi villane, kannatab seda ka lühikese varrukaga džemprina kanda - nii mõnus on vastu ihu). Väheke kardan, kuidas ta kandmisel vastu peab, sest juba kudumise käigus on pool kudumist karvaseks muutunud, mis jätab pinnale kergelt hallika varjundi.

Mõned klikitavad pildid detailidest, kaelus ja varrukasuu (nii näeb välja see va tubular bind off):


Ja pilt, kuidas vältida hilisemat õmblemist ja detailid kudumise käigus ühendadad. Ringvardal on kaelusest üleskorjatud silmad, sukavardal kaeluse enda silmad. varraste ristumiskohal toimub kokkukudumine, selleks tõstetakse sukavardalt viimane silmus ringvardale ja kootakse see sealoleva esimese silmusega kokku (silmus liigub sukavardale tagasi, nii et seal silmuste arv ei muutu). Ühenduskohal jääb jooksma väga korrektne justkui venitatud silmuste rida (pildil näha alumise palmiku all jooksev parempidiste silmuste joon). Soovitan soojalt!


Ise jälle jube rahul, sellest saab kindlasti kõvasti kandmist leidev kudum minu garderoobis. Aitäh Rohelisele ja leili33'le, kes selle mudeli kooskudumisse üles panid ja Lola69'le, kes mu selle lõngani juhatas

Project spectrum 2008 - January - white

cabled_hat1
Originally uploaded by Muhv

We do have our own Project spectrum in Estonian craft-forum Isetegija and january's color was white. I have dreamed for a long time about a warm soft white hat with large cables. Made the pattern up on my own, but though it's alright, it isn't quite what I imagined. As this years winter doesn't look like winter at all, it's more like an everlasting fall, I won't reknit it right away. Maybe I get used to it and wear it like it is.


Pattern:My own
Yarn:Emmebi Himalaya 90% merinos, 10% cashmerino 50g = 115m; used a littlebit more than one skein
Needles: 2.5mm for kitchener rib cast on, 3.0 for the ribbing and 3.5mm for the cabled part.

Eesti keeles loe siit.

Valge jaanuar

Mul on selline pisike plaan üritada teha vähemalt pooled tööd värvispektri projekti raames omaloomingut. St üritada teostada ammu peas olnud ideid, mis puhtast laiskusest ja mugavusest on jäänud tegemata, sest alati on käepärast mõni enamvähem sobiv valmisjuhend.
Valge lopsakate palmikutega mütski oli plaanis juba eelmiseks talveks. Lõng, tõsiküll, sai ostetud alles möödunud novembris. Tänavune talv on nagu ta on, valget sooja müsti pole nagu vajagi, seepärast pealehakkamine venis jälle kuni jaanuari viimaste päevadeni, mil lihtsalt pidin selle vägisi valmis kuduma, et projektivedajana mitte jorutajaks jääda. Päevavalgel pildi sain tehtud alles nüüd.

(klikitav)


Muster: minu omalooming
Lõng: Emmebi Himalaya 90% meriino, 10% kašmiiri 50g=115m, kulus natuke üle 50g. Vaimustavalt pehme ja mõnus lõng!
Vardad: ülesloomiseks 2,5; soonik 3,0; mütsiosa 3,5
Märkused: katsetasin oma uue raamatu abil kitchener rib cast on'i, mille eestikeelset nimetust ma kahjuks ei teagi, aga igatahes jääb väga ilus serv. Esialgu proovisin ära alustamise heegelketilt, sest sama lõngaga sama alustus ei tulnud esimese hooga väljagi. Inglise keeles kaustatakse selle ülesloomise jaoks vist ka veel tubular cast on. Asja suur pluss on see, et kui on vaja alustada ja lõpetada töö soonikuga (nagu näiteks põikipidi kootud palmikutega pulloveril ), jäävad mõlemad otsad identsed ja mitte väljavenivad, sest sellele ülesloomisele vastab ka sobiv mahakudumine... või õigemini mahaõmblemine (nõelaga), mida ma niigi juba igal võimalikul juhul kasutan.

Müts ise ei tulnud päris selline nagu ma mõelnud olin. Tahtsin sellist lotakamat, mitte nii peakuju järgivat. Ja võibolla mõnede mummudega palmikute vahel. Tütrele sobib see paremini kui mulle, aga tema mütsi ei kanna. Ja kuna ilm üldse ei soosi, siis ei ole praegu ka tuju uuesti kududa. Võibolla mõni teine talv, kui sellist aastaaega meil üldse olema hakkab.

Oma kuduisu pole ma siiani üles leidnud ja kuuldavasti pole ma ka ainus, kel varras tavapärasse lustiga ei liigu. Alustasin küll üsna õhinaga uuest Käsitöö'st pitssalli kudumis. Väga ilus muster, aga töö ei lenda ikkagi nii nagu parematel päevadel. Pisike viga on ka mustriskeemis, aga õnneks lihtsalt parandatav. Kuidas, sellest loe Aeti blogist.

Hoopis suurema isuga olen ma heegelnõela viibutanud. Järjekordne tokk Jõgeva vikerkaarevärvilist lõnga on lappideks saanud. Nüüdseks on lappe 105 tk, mis on täpselt 5 tk rohkem kui pool. Ema sünnipäevaks (poolteise nädala pärast) ma voodikatet ilmselt valmis ei saa, järgmine tähtaeg on siis emadepäev. Uus hunnik lappe siin:


Vaatan, et rahvas heegeldab juba suvekleite ja -toppe, mul veel kampsunid ja muu villane meelel. Peaks vist ka teistelt õppima ja hoopis suveks valmistma hakkama

Gretel Beret

gretel2
Originally uploaded by Muhv

Since childhood I've been sure that berets don't fit me! Decpite that I've dreamed about a big slouchy beret since last year. Well, this fall I already needed it to wear with my new coat. As a cabel-lover I chose Gretel of course.
Well I loved all those turns and twists. And that I had not to ravel, the pattern worked out well! I did a little change, making a rib hem so that the beret would sit tighter and not fall on my eyes. I like the result a lot and now I just have to get used how I look in beret, cause I really haven't wore one since childhood and I didn't like it back then at all.

Pattern: Gretel Beret by Ysolda
Yarn: Novita 7 veljestä dark grey (044)
Needles: 2,5; 3,0; 3,5mm

Eesti keeles loe siit.