Mul on selline pisike plaan üritada teha vähemalt pooled tööd värvispektri projekti raames omaloomingut. St üritada teostada ammu peas olnud ideid, mis puhtast laiskusest ja mugavusest on jäänud tegemata, sest alati on käepärast mõni enamvähem sobiv valmisjuhend.
Valge lopsakate palmikutega mütski oli plaanis juba eelmiseks talveks. Lõng, tõsiküll, sai ostetud alles möödunud novembris. Tänavune talv on nagu ta on, valget sooja müsti pole nagu vajagi, seepärast pealehakkamine venis jälle kuni jaanuari viimaste päevadeni, mil lihtsalt pidin selle vägisi valmis kuduma, et projektivedajana mitte jorutajaks jääda. Päevavalgel pildi sain tehtud alles nüüd.
(klikitav)
Muster: minu omalooming
Lõng: Emmebi Himalaya 90% meriino, 10% kašmiiri 50g=115m, kulus natuke üle 50g. Vaimustavalt pehme ja mõnus lõng!
Vardad: ülesloomiseks 2,5; soonik 3,0; mütsiosa 3,5
Märkused: katsetasin oma uue raamatu abil kitchener rib cast on'i, mille eestikeelset nimetust ma kahjuks ei teagi, aga igatahes jääb väga ilus serv. Esialgu proovisin ära alustamise heegelketilt, sest sama lõngaga sama alustus ei tulnud esimese hooga väljagi. Inglise keeles kaustatakse selle ülesloomise jaoks vist ka veel tubular cast on. Asja suur pluss on see, et kui on vaja alustada ja lõpetada töö soonikuga (nagu näiteks põikipidi kootud palmikutega pulloveril ), jäävad mõlemad otsad identsed ja mitte väljavenivad, sest sellele ülesloomisele vastab ka sobiv mahakudumine... või õigemini mahaõmblemine (nõelaga), mida ma niigi juba igal võimalikul juhul kasutan.
Müts ise ei tulnud päris selline nagu ma mõelnud olin. Tahtsin sellist lotakamat, mitte nii peakuju järgivat. Ja võibolla mõnede mummudega palmikute vahel. Tütrele sobib see paremini kui mulle, aga tema mütsi ei kanna. Ja kuna ilm üldse ei soosi, siis ei ole praegu ka tuju uuesti kududa. Võibolla mõni teine talv, kui sellist aastaaega meil üldse olema hakkab.
Oma kuduisu pole ma siiani üles leidnud ja kuuldavasti pole ma ka ainus, kel varras tavapärasse lustiga ei liigu. Alustasin küll üsna õhinaga uuest Käsitöö'st pitssalli kudumis. Väga ilus muster, aga töö ei lenda ikkagi nii nagu parematel päevadel. Pisike viga on ka mustriskeemis, aga õnneks lihtsalt parandatav. Kuidas, sellest loe Aeti blogist.
Hoopis suurema isuga olen ma heegelnõela viibutanud. Järjekordne tokk Jõgeva vikerkaarevärvilist lõnga on lappideks saanud. Nüüdseks on lappe 105 tk, mis on täpselt 5 tk rohkem kui pool. Ema sünnipäevaks (poolteise nädala pärast) ma voodikatet ilmselt valmis ei saa, järgmine tähtaeg on siis emadepäev. Uus hunnik lappe siin:
Vaatan, et rahvas heegeldab juba suvekleite ja -toppe, mul veel kampsunid ja muu villane meelel. Peaks vist ka teistelt õppima ja hoopis suveks valmistma hakkama
No comments:
Post a Comment