Ristpiste on fun!

Möödunud aastal osalesin mina ka maratonil ja finišeerusin valge välgunoolena läbi vahutava vee uude, tiigriaastasse. Nüüd sai pilt lõpuks ka raamitud ja läheb poistetoa seinale.



Muster: White Lightning Dimensions'ilt
Suurus: 30x40 cm

Ütlen ausalt, mina ei ostnud originaali, vaid leidsin mustri netist. Tikitud DMC niitidega. Ega seegi eriti odav lõbu pole, värvitoone oli üle 25, vist 28, mõnda tooni tuli teinegi tokk juurde osta, mõne tooni vahetasin sobivama vastu välja, et värviüleminekud sujuvamad jääksid. Kahjuks ei mäleta, mis nr Aidale tikkisin, ilmselt 16. Täpne arvutus on selle ajaga kadunud, aga üle 300.- läks küll maksma. Ristpistes on tegelikult ainult tiiger (2kordse niidiga), ülejäänu on poolristpistes (4-6 niidiga). Lisaks veel French knot'id veepiiskadeks ja mingid pikad pisted vurrudeks. Värve tuli ka segada (nt kahest erinevast toonist üks niit kokku panna), nii et täitsa põnev tikkimine oli - kordagi ei tundnud tüdimust ega kohustust. Mäletan, et esimesel kuul tikkisin iga päev, edasi peamiselt nädalavahetuseti. Viimane nädal oli sekundite mäng, kas jõuan enne tähtaega valmis.

Tehnilise poole pealt nii palju, et väga mugav on tikkida nii suurt ja värvirohket pilti, kui kangale on kantud ruudustik (10x10 risti). Nii on hea pidevalt end kontrollida, et ei ole kuskil niite valesti lugenud ja muster ikka igalpool kokku jookseb, sest mustris on ju ka 10x10 ruudustik tugevamini joonitud. Kui ikka skeemil on mingi piste täpselt ruudu nurgas, peab ka minul seal olema, vastasel korral tuleb viga otsima hakata. Ka on nii lihtsam niite lugeda, kui on vaja mõni piste kuskile keset tühja, tikkimata pinda teha. Müüakse ka juba ette ruudutatud aidat, müüakse ka spetsiaalseid pliiatseid, mis kas veega või õhu käes haihtuvad. Mina tõmbasin jooned hariliku pliiatsi ja joonlauaga. See oli viga, sest minu naiivne arvamus, et pärast lihtsalt kustutan kustukummiga need jooned ära, mis pildi alt välja jäid, osutus mittetoimivaks ja läbi pesta mina oma pilti küll ei raatsinud (loen vene foorumitest, et seal naise nii teevad, lausa pesumasinas). Nüüd pean lootma, et päike nad pleegitab, õnneks klaasi alt neid väga näha ei olegi.
Teiseks osutus väga kasulikuks võtta aega, et tikitud kohad mustrilehel markeriga ära värvida. Sest nii peenel aidal küll üht-kaht tikkimata ruutu teiste pindade, eriti heledate, vahel ei märka, skeemil torkab aga üks valge ruut nt kollaseks märgitute vahel kenasti silma ja siis pole enam raske see ka töö pealt üles otsida.

Aga ega ainult mina meie peres ei tiki. Minu vanem poeg on ka fänn. Üks pisem töö temalt, mis ootab raamimist (kui keegi teab, kust saada ruudukujulist raami 20x20 cm pildile, oleks info üle tänulik):



Nüüd ihub hammast juba suuremate ja keerulisemate piltide peale


Muhv

Kihnu kindad

Tänase vastlapäeva lõpuks sobib teha üks üdini rahvuslik postitus kirikinnastest.
Pole vist kedagi, kes Kihnu Roosi kindakirja raamatust vaimustusse ei sattunud, rääkimata tema Elumõnust. On kuidas on, aga mina usun positiivse energia kandumist mõtete ja asjade jms kaudu. Igatahes on see kindakirja raamat selline, mida üsna tihti lihtsalt võtan sülle ja silitan ja siis lehitsen eest taha ja tagant ette, jään mõnd repliiki lugema ja mustrit imetlema ja nii hea tunne on. Rääkimata Elumõnust, see ongi nagu juturaamat.
Kindakirjade raamatus on üsna alguses pilt, kus Rosaali istub murul, hunnik kindaid ümber tema. Mulle jäid sealt kohe esimesel korral silma ühed käpikud, et need pean mina saama. Ilusad lilled (kanaperseõied) peal ja vahelapil südamekesed ka.
Minu nunnud
Pildid on klikitavad


Muster: raamatust Kihnu Roosi kindakirjad muster nr 38 (lk 52)
Lõng: Inglise peenike maavillane tumeroheline ja hallikasbeez, mida müüdi ülemöödunud aastal Epu poekeses poolidelt. See lõng on tiba peenem kui ntx Raasiku kahekordne, samas kannatas Raasiku punast randmesse selle lõnga kõrvale kasutada küll. Kinnaste kaal 54g
Vardad: nr 1,5mm
Märkmed: randmeosa kombineerisin piltide põhjal ise kokku, randmes on varrastel 72 silma. Lugesin raamatust, et kihnu kinnastel ei aeta mustrit käe all ehk kirilikul kokku jooksma, aga mina olen nii palju Monk küll, et ma ikka tegin seljapealse ja peopesa sümmeetrilised. Selleks tuli mustriosa tarvis kasvatada silmad 88-le (22 silma vardal). Mul on üsna väikesed käed ja kartsin, et kinnas tuleb nii suure silmade arvuga kole suur, sestap võtsin 1,5 vardad ja kudusin hoolega tugevamalt kui ma seda muidu teeks. Kinnas tuli suhteliselt paras, nii et tegelikult oleks võinud dkas 1,75 varda võtta või siis lihtsalt lõdvemalt kududa küll. Kirimuster tõmbab ikka korralikult kokku. Igavene tüütus oli pöidla mustrisse ajamine, aga sain sellega hakkama ja lausa mõlemas suunas (st kui pöial kindal allapoole vajutada, jookseb ka nii mustrisse).

Paar klikitavat pilti ka: Otsi pildil pöialt ning randmed lähemalt


***************************
Emal oli hiljuti sünnipäev. Millalgi jaanuaris kurtis, et temal pole korralikke sõrmikuid. Ma talle andsin küll kohe ühed vanemad pitsilised, aga mõtlesin juba siis, et koon talle sünnipäevaks ühed korralikud ja soojad sõrmikud ka. Mõni inimene lihtsalt eelistab sõrmikuid labakutele (minule endale meeldivad külmaga jällegi käpikud rohkem). No ja kust mujalt, kui Elumõnust. Veits naljakas on see, et kuigi mul on kaks raamatut kihnu mustritega, pidin mina nende kinnaste jaoks mustri maha kirjutama fotolt, mis on kindakirjade peatüki eel (naine binokliga kannab selliseid). No mis teha, kui äratundmine, et need on just NEED kindad, tuli sellelt fotolt.



Lõng: Elotroi Liisu mustjashall ja naturaalvalge. Kinnaste kaal 69g
Vardad: 1,75mm
Märkmed: randmes 66 silma, labaosas 76 silma. Mulle tegelikult eriti ei meeldi Kihnu sõrmikute mustrilised sõrmed. Minu jaoks on see värk liiga kirju, kui käeosa on üht mustrit ja siis veel liiga sigrimigri sõrmed otsas. Nende sõrmede tegemine oli üldse üks igavene, hm, peavalu. Teise kinda sõrmed "sündisid! 1 tükk päevas ja seda sunniviisiliselt, sest kindad tuli ju tähtpäevaks valmis saada. See-eest võis pöidla mustrisse ajamata teha (kuigi fotol tundub ta mustris olevat). Peale vaadates tunduvad sõrmikud nii suured ja rohmakad, aga tegelikult olid isegi minu väiksele käele suhetliselt sobivad, ei üldse suured. Nüüd tahaks sõrmikuid endale ka, aga see sõrmede tegemine lükkab asja tükiks ajaks kaugemale. Vbl teen kunagi stiliseeritud, st ühevärviliste sõrmedega endale. Aga ema oli muidugi õnnelik, lubas isegi kohe kandma hakata. 2007 jõuluks kootud sokid pani ta alles eelmisel nädalal jalga ju!
Muster lähemalt ka (kliki):

Jalad sooja!

Tegime Sussimemmega jälle vahetust "Sussid mulle, sokid Sulle!"

Sussimemmelt sain novembrikuisel harjukate arhailise tikandi õpitoas tikkimisaluseks rohelised sussid, sama soojaga tikkisin ära ka mehe vanad sussid:


Mina olen paadunud Sussimemme susside fänn, nii et suur suur tänu Sulle, kallis Sussimemm!

Mina tegin vaevatasuks sokid:


Muster: kirjatud riba on pärit raamatust Traditional Fair Isle Knitting Sheila McGregorilt
Lõng: valge Novita 7-venda, hall Novita Jussi
Vardad: 2,5
Märkmed: kootud 56 silmal suht tugevalt, et kauem kandmisele vastu peaks.

Kaks rohelist kotti

Nii, üritan hakata likvideerima vanu võlgu.
aprilli roheliseks sai tehtud vanutatud kott. Esimene, mis ka välja tuli. Kuigi kaugeltki mitte selline nagu disainitud oli. Aga kuna ma proovin seda disaini ikkagi kunagi ka saavutada, siis ma sellest siin rohkem ei räägi, seda enam, et mulle meeldib see kott ka sellisena. Kaunistatud kihnu-mulgi arhailise tikandiga.



Heiet oli mul 4 tokki, aga kõik erinevat tooni ja kõik vist Jõgeva omad. Üks oli ühevärviline, ülejäänud üleminekutega. Kott on tegelikult ilus tumeroheline, mitte hall nagu pildilt paistab. Põhiosa kootud nr.4 vardaga 3-kordsest heidest, millest ühena jooksis läbi terve koti too ühevärviline, teised kaks olid siis üleminekutega. Põhi on heegeldatud 2-kordsest heidest, sang 3-kordsest.. Kirjutasin püüdlikult kõik mõõdud enne ja pärast vanutamist ka üles, aga kuna sellest ajast on hulk vett merre voolanud, siis ei mäleta enam, kuhu see paber pandud sai. Mäletamistmööda vähenes suurus nii 10-15cm jagu.
Kott on mõnusalt suur, veidi trapetsikujuline (u 40cm laiust alt ja 40cm kõrgust kõige kõrgemast kohast), ülalt viltuse servaga. Praegu ilma voodrita ja kannataks niimoodi kasutadagi, aga mul on lihtsalt kiiks, et vaja on palju taskuid, nii et tuleb vist ikka vooder ka teha...
**********************

Teine roheline kott valmis projekti 1. osa raames ja sai esialgu tehtud spetsiaalselt eelpool näidatud vanutatud kotiga komplektis kandmiseks, aga on osutunud ka asendamatuks rannakotiks.



Materjaliks on linasegune roheline linik kaltsukast, sangade jaoks armastan kasutada Abakhanist ostetud mõnusat paela, mis ei sooni õlga ega rulli end peeneks vms. Tikand puuvillase DMC mulineega. Kui selle projekti raames hakkas neid kihnu-muhu tikandiga asju tulema nagu Vändrast saelaudu, siis tekkis küll vahepeal tülgastus ja mittetahtmine sarnast motiivi kasutada, aga et mul oli see kotiidee juba enne, kui projekt välja kuulutati, olemas ja komplekt vajas täitmist, siis surusin ühe suure motiivi ikka kotile ja olen nüüd väga rahul. Tikand lähemalt ka: