Hubane kodu jaanuaris

Tere üle pika aja! Käsitöö on minu elus kuidagi väga tagaplaanile vajunud, aga kui Laantelaps käis välja aastaprojekti Hubane kodu idee, kus tuleb oma kodu jaoks midagi nokitseda, siis muutusid minu meeled küll ärksamaks. Olin veel suvise remondi mõju all, pea ideedest pungil ja tegutsemisvaim peal.
Esimeseks tööks sai laelamp tütre värskelt remonditud tuppa. Tolle Estoplasti lambi saime 17aastat tagasi koos korteriga kaasa ja pikki aastaid valgustas ta meil lastetuba. Kui lapsed (pojad ja tütre) eraldi tubadesse lahutasime, sai poistetuba uue, moodsama valgusti, aga päris prügikasti ei olnud südant toda lampi visata, sest tõele au andes - pagana hästi valgustab! Nii ta siis seisiski oma saatust oodates ligi 5 aastat garaažiriiulil. Valminud remont tütre toas nõudis uut valgustit sinnagi, aga küll ei leidnud me poest midagi piisavalt lahedat ja omanäolist, siis ei sobinud hind, kuud aga möödusid. Kuni meenus too vana Estoplasti lamp garaažis ja mõtlesime selle kasvõi ajutiseks kasutamiseks ära tuunida. Mõni ehk mäletab sellist valgustit, punaste plastikosadega (unustasin enne värvimist pilti teha, aga sobivasti leidsin üks päev sama lambi ühelt mdm Beadaloti blogis olevalt pildilt, kust ta ka välja lõikasin), aga punane ei läinud uude rohelise-valge-mustakirjusse tuppa mitte. Kunagi sai poistetoas malmradikad hõbedase veljevärviga üle lastud ja see tundus olema väärt katsetamist. Teise variandina kaalisime erkrohelist, aga kuna seda värvi kodustes varudes polnud, siis oli mõistlik enne hõbedasega proovida, üle saab ju alati värvida. Mõeldud, tehtud.
Esialgne plaan minu peas oli, et seda pinda tuleb kindlasti kuidagi veel kaunistada, kas värvidega peale joonistades või salvrätitehnikas. Musti lilli pidasin silmas. Aga vaat ei leidnud enam kaubandusest neid valgeid salvrätte mustade lillede või ornamentidega! Ja mida kauem lamp oma tagasihoidlikus kuues laes rippus, seda enam see just sellisena meeldima hakkas. Südame rahustuseks joonistasin pealepoole (mis alt kohe üldse ei paista) veekindla markeriga lilli ka, et oleks võrdlusmoment, aga esialgu ei ole plaanis allapoole midagi lisada (vähemalt mitte minu lapsekäega joonistatult). Võib-olla kui kunagi õige mustriga salvrätt näppu jääb, aga kindel ei ole. Sest toaomanikule meeldib just nii. Less is more, ütleb ta.

Seega siin meie hubase kodu tagasihoidlik jaanuaritöö:





Muhv

Ristpiste on fun!

Möödunud aastal osalesin mina ka maratonil ja finišeerusin valge välgunoolena läbi vahutava vee uude, tiigriaastasse. Nüüd sai pilt lõpuks ka raamitud ja läheb poistetoa seinale.



Muster: White Lightning Dimensions'ilt
Suurus: 30x40 cm

Ütlen ausalt, mina ei ostnud originaali, vaid leidsin mustri netist. Tikitud DMC niitidega. Ega seegi eriti odav lõbu pole, värvitoone oli üle 25, vist 28, mõnda tooni tuli teinegi tokk juurde osta, mõne tooni vahetasin sobivama vastu välja, et värviüleminekud sujuvamad jääksid. Kahjuks ei mäleta, mis nr Aidale tikkisin, ilmselt 16. Täpne arvutus on selle ajaga kadunud, aga üle 300.- läks küll maksma. Ristpistes on tegelikult ainult tiiger (2kordse niidiga), ülejäänu on poolristpistes (4-6 niidiga). Lisaks veel French knot'id veepiiskadeks ja mingid pikad pisted vurrudeks. Värve tuli ka segada (nt kahest erinevast toonist üks niit kokku panna), nii et täitsa põnev tikkimine oli - kordagi ei tundnud tüdimust ega kohustust. Mäletan, et esimesel kuul tikkisin iga päev, edasi peamiselt nädalavahetuseti. Viimane nädal oli sekundite mäng, kas jõuan enne tähtaega valmis.

Tehnilise poole pealt nii palju, et väga mugav on tikkida nii suurt ja värvirohket pilti, kui kangale on kantud ruudustik (10x10 risti). Nii on hea pidevalt end kontrollida, et ei ole kuskil niite valesti lugenud ja muster ikka igalpool kokku jookseb, sest mustris on ju ka 10x10 ruudustik tugevamini joonitud. Kui ikka skeemil on mingi piste täpselt ruudu nurgas, peab ka minul seal olema, vastasel korral tuleb viga otsima hakata. Ka on nii lihtsam niite lugeda, kui on vaja mõni piste kuskile keset tühja, tikkimata pinda teha. Müüakse ka juba ette ruudutatud aidat, müüakse ka spetsiaalseid pliiatseid, mis kas veega või õhu käes haihtuvad. Mina tõmbasin jooned hariliku pliiatsi ja joonlauaga. See oli viga, sest minu naiivne arvamus, et pärast lihtsalt kustutan kustukummiga need jooned ära, mis pildi alt välja jäid, osutus mittetoimivaks ja läbi pesta mina oma pilti küll ei raatsinud (loen vene foorumitest, et seal naise nii teevad, lausa pesumasinas). Nüüd pean lootma, et päike nad pleegitab, õnneks klaasi alt neid väga näha ei olegi.
Teiseks osutus väga kasulikuks võtta aega, et tikitud kohad mustrilehel markeriga ära värvida. Sest nii peenel aidal küll üht-kaht tikkimata ruutu teiste pindade, eriti heledate, vahel ei märka, skeemil torkab aga üks valge ruut nt kollaseks märgitute vahel kenasti silma ja siis pole enam raske see ka töö pealt üles otsida.

Aga ega ainult mina meie peres ei tiki. Minu vanem poeg on ka fänn. Üks pisem töö temalt, mis ootab raamimist (kui keegi teab, kust saada ruudukujulist raami 20x20 cm pildile, oleks info üle tänulik):



Nüüd ihub hammast juba suuremate ja keerulisemate piltide peale


Muhv

Palju õnne!

Ühele väga toredale inimesele, Tiinale, oli kuhjaga põhjust kingitustega külla minna!
Tiinale sünnipäevaks tuunitud teekarp, inspireerituna tema köögi tapeedist, kus ajalehe taustal kollased lilled. Ja pisikesele Marta Liisale suvine kudum. Oi kui raske on nii väikest asja distantsilt kududa. Omal lapsi küll hulgem, aga mälestust, kui suur või väike on üks kahekuune lapsuke pole karvavõrdki. Pidevalt oli hirm, et kudum tuleb kas liiga väike või liiga suur, aga sai täpselt paras. Ehk liigagi paras, tea, kas veabki terve suve sellega läbi.







Muster: Autumn leaves by Nikki Van De Car
Lõng: Rowan Cotton Glace 100% puuvill 50g=114m, umbes 1,5 tokki
Vardad: 2,5mm
Märkused: natuke modifitseerisin mustrit, lisasin leheservadesse veel ühe augurea ja alla serva ka pitsi.

Muhv

Sirgiti, sorgiti, pussnugadega torgiti...

Nii hull asi ei olnud, aga sai pisut vaibanoaga paberit lõigutud ja mõned kinkekaardiümbrikud tehtud. Kelly26 rahaümbrikud jätsid kustumatu mulje ja tema väljend vabakäe lõikamine tundus utoopiana, aga tõele au andes, olles natuke harjutanud ja pointile pihta saanud, tulebki see asi vaba käega kõige paremini välja, sest ettejoonistatud jooni on suht raske järgida niikuinii. Hakkad ühes kohast pihta, natuke lõigud, siis vaatad vastu valgust, et siia sobiks seda ja sinna toda ja nii ta tulebki. Kiire oli ja aega riskida polnud, seepärast piirdusin tagasihoidlikumate motiividega. Nagu näha, siis esimesed on ikka suuresti Kellyt jäljendades tehtud, aga kui käsi juba lahti läks, julgesin ise ka mustreid tekitada. Igatahes suur aitäh, Kelly, jagamast ja inspireerimast!











Muhv

Triibusall

Triibuliste sallidega on minul oma suhe. Minu 10 aastat vanem õde, kes oli nii mõneski asjas mulle suureks eeskujuks, kudus kunagi ammu-ammu lõngajääkidest igavesti vahvaid salle (ja karupükse) ning mina imetlesin nii neid kui teda, et küll mul on ikka andekas õde, oskab nii ilusaid asju teha. Mina nii andekas ei ole, läksin kergema vastupanu teed ja kasutasin salliks triibutavat sokilõnga.



Lõnga kinkis mulle sünnipäevaks Lola69. Korraks käis küll peast läbi mõte, et teeks põlvikud, aga ei raatsinud nii särtsakates toonides lõnga püksisäärte alla peita. Tavaline sirge sall on tänapäevases ideekülluses suhteliselt igav asi, samas oli silma jäänud Baktus sall, mis vaatamata nimele meenutab pigem rätikut. Kogemata klõpsasin enne kuduma hakkamist arvuti kinni, lugemata täpset juhendit, aga et ma niikuinii tahtsin kitsamat ja pikemat kaelasoojendajat, siis tegutsesin loogika alusel. Minu sall on alustatud 5 silmaga, kasvatatud iga 8 rea lõpus kuni salli laiuseks oli 45 silma (ca 20cm). Edasi kudusin kasvatamata kuni üks tokk otsa sai, märkisin selle koha salli keskkohaks ja kudusin teise sama pika jupi kasvatamata-kahandamata otsa. Edasi kahandasin igal 8 real kuni järgi jäi 5 silma. Kasvatamis-kahandamisridade otstesse kudusin väikesed nupukesed: peale töö keeramist lõin rea alguses cable cast on võttega juurde kolm silma, kudusin esimesed 4 silma läbi, tõstsin tagasi vasakule vardale ja kudusin need kokku. Salli pikkuseks tuli umbes 2 meetrit. Kaela saab sellise keerata täpselt korra eest taha, siis otsad tagasi ette ja väike sõlm ka peale.

Muster: mugandatud Baktus sall.
Lõng: Drops Fabel 75% vill, 25% polüamiid 50g=205m, toon 543, kulus 2 tokki
Vardad: 2,5 mm

Muhv

Kraklee teekarp

Täna oli Harjukate kokkutuleku teemaks kraklee ja salvrätitehnika, õpetajaks Kuradike.
Mul seisis juba paar aastat kapis puidust teekarp, mis ootas kaunistamist, nüüd sai see siis teoks. Kui värvid-lakid olid proovimiseks õpetaja poolt, siis täielikuks peavaluks osutus meeldiva salvräti leidmine. Isegi kui hinna kohapealt silm kinni pigistada, siis valik on täiesti kokkukuivanud. Jäingi juba lootma, et keegi kohapeal mulle ühe salvräti ärib, aga hommikul hüppasin veel viimasest Tiimarist läbi, kus ma veel otsinud polnud, ja voila - päevalilled - peaaegu see, mida vajasin.
Pildi laenasin Mari Marikese lahkel loal tema blogist:



Teate, ma olen sigarahul!
Ja ma ei välista, et ma veel midagi ära kaunistan, sest meie pere mehed ei usu, et ma selle ise tegin, mitte poest ei ostnud.
Suur tänu Kuradikesele, kes juhendas ja materjaliga varustas!

Muhv

Head uut aastat!

Kuidagi nukker oleks see laegas siin vaikselt uude aastasse kaasa vedada, viimane postitus juunikuu algusest. Kuigi käsitööd olen teisel poolaastal väga vähe teinud, siis õnneks on näitamata paar Kaalulanguse kudumit. Jäägu need kaks jõuluvärvides tööd siis siin aastat lõpetama.



Muster: Spring Tulip Stole - Ravelry tasuta allalaadimine
Lõng: meriino-akrüüli segu endisest Pronksi poest 40g
Vardad: 2,5 bambus
Märkused: lõnga ostsin võrratu punakasroosa värvi pärast, aga enam seda viga ei tee, et peent pitssalli akrüülisegusest lõngast koon. Ei ole tal tegu ega nägu, ludu nagu sült, vormi ei hoia. Algselt oli plaan ümberringi pits teha, aga juba kudumise käigus leidsin, et sellise lõnga jaosk ei ole mõtet nii palju vaeva näha.



Muster: Türi kindakiri Saara Kirjastuse kaardikomplektist Kirjad kodust: Järvamaa
Lõng: Raasiku ühevärvilised 8/2 100% vill
Vardad: 1.75 metall
Märkused: Minu isapoolsed juured on Järvamaalt, Türilt veidi Pärnu poole jäävast Põikva külast, seepärast selline mustrivalik. Paraku said kindad mulle tiba väikesed.

Põneva Lapitöö ja Tikkimismaratoni tööd jäävad ootama viimistlust ja saavad ära näidatud ehk uuel aastal. Loodetavasti on siis rohkem põhjust ja tahtmist blogida kui kaks korda aastas, Jaanipäeva ja Jõulude aegu.

Lõbusat aastavahetust ja paremat, soovidetäitumist täis uut aastat kõigile!

Muhv