Õige Eesti mehe müts

Mul on omad kiiksud. Üks on see, et müts (ja kindad ja sallid) peavad üleriidega komplekti moodustama. Näiteks värvi poolest. Hädapärast ajab mõni neutraalselt mittemidagiütlev peakate ka asja mitme üleriide juures ära, aga kuna mütse on nii tore kududa, siis miks mitte neid huvitavamaid ja pretensioonikamaid teha. Ses mõttes huvitavaid, et kududa oleks nauditav. Ja ses mõttes pretensioonikaid, et kõlbab vaid ühe asja juures kanda. Seega, uus jope = uued aksessuaarid.

(Klikitavad pildid)


Muster: Halliste kindamuster, kaheksakandade ja ristidega, raamatust Mulgi kindad.
Lõng: oranž - Grignasco Flavia Baby 100% meriino 50g = 200m; tumehall - Hjertegarni Ciao Trunte 100% meriino 50g = 180m
Vardad: nr 2.0 sukavardad
Märkmed: Varrastel on 160 silma, ehk kahe kinda jagu! Nii et kujutage ette, kui peenest lõngast peaks mustri järgi kindad saama. Väike ruudumuster on samuti Mulgi kinnaste raamatust pärit randmemuster. Kahandatud on ka täpselt kindamustri kohaselt. Väikese pea jaoks jäävad küll esialgu kahandamise alustamise nurgad pisut kikki, aga aurutamisega sai need kenasti korda. Suurema lapse peas oli kohe ok. Sisse on kootud ühevärviline 9cm riba, et oleks soojem.

Kahandus lähemalt:

Aga kust mütsi nimi pärit on? Mütsi kududes rääkisin poisile rahvuslikest mustritest, et kust need pärit on ja üldse eestlusest ja juurtest ning lõpetasin meie väikese loengu lausega, et sellest tuleb üks õige eesti mehe müts. Kui issi õhtul koju tuli, teatas poiss, et emme teeb mulle Õige Mehe Mütsi

****************

Veidi varem, kui ilmad veel täitsa soojad olid ja palja peaga käia võis, tuli Suur Poiss koju ja teatas, et tema tahab nüüd ja kohe hästi triibulist js hästi värvilist mütsi! Ja et ma võin selle talle ise kududa. Oi see oli paitus mu kõrvadele, kuigi isekeskis imestasin hoopis mitte selle üle, et müts võib minu kootud olla, vaid selle üle, et minu poiss tahab (loe: julgeb) värvilist mütsi kanda. Aga ma ei lasknud seda kaks korda öelda, tuleb ju tagasihoidliku inimhakatise äkiline väljapaistmissoov ära kasutada.



Lõng: eelmise mütsi juures mainitud Hjertegarni Ciao Trunte (müügil Epu poes ja Veimevakas)
Vardad: nr 2.0
Märkmed: alustatud tubulaarselt (Oi jääb ilus serv! Kel vähegi kannatust, õppige ära ja te ei tahagi enam muudmoodi alustada). Silmi kokku 132.

Noh, selle mütsi saatus on tänaseks selline, et kolm korda poiss mul sellega käis ja siis jäi kahtlaselt esikusse vedelema. Minul pole õnnestunud välja pressida, et miks see siis enam ei kõlba, et kas ütles keegi midagi või ei meeldinud talle lihtsalt see kirju tähelepanu (ma täiesti mõistan teda, sest veel mõnda aega tagasi eelistasin ma ise ka nagu hall, või pigem, must hiireke riietuda). Aga ma päästsin ta sellest pingest, et ise tellis ja nüüd peab ehk igavesti kandma ning mütsi sai endale Väike Poiss. Kel oli selle üle ütlemata hea meel, sest tema on täielik vastand Suurele Poisile ja säraks iga sekund tähelepanu keskpunktis. Paraku jääb müts soojemaid kevadilmasid ootama.

Selline mütsilugu siis tänaseks

Pitsiline lint

Mina muudkui koon. Igasuguseid asju. Aga valmis näivad saavat ainult sokid ja pitssallid Nojah, ehk seepärast, et nende puhul on võimalus, et midagi metsa läheb, kõige väiksem, seega tuleb harutamist harva ette.
Kuidagi on läinud nii, et mul on praegu erinevaid üleriideid rohkem kui kunagi varem. Kas äkki seepärast, et oleks põhjust võimalikult palju erinevaid aksessuaare kududa? Igatahes, kui eelmise postituse pruun pitsrätt sai kootud mantli juurde, siis uue jaki juurde kudusin lilla pitssalli. Uskumatu! Värv on uskumatu. Veel mõni aeg tagasi kitrjutasin ma igasuguste vahetuste ankeetidesse, et täiesti välistatud on roosa ja lilla värv. Ja nüüd olen ma selle sügise ühest moevärvist nii pöördes, kui pöördes pole ma iial ühestki moeröögatusest olnud. Tõsi, päris igasugune lilla mind ei veetle. Pigem sellised tumedamad toonid. Värv on õigem esimesel pildil.





Muster: Lace Ribbon Scarf Knitty'st
Lõng: Rowan 4ply soft 100% meriino 50g=175m toon 390 Victoria; kulus 150g. Ostetud Veimevakast.
Vardad: 2,5mm
Suurus: ca 30x185cm
Märkmed: Kudusin ühe mustrikorra laiema, kui õpetus ette näeb. Tundub, et see muster kipub pikkusesse venima. Venituses oli salli laius 37cm, peale esimest kandmist juba kõigest 27cm.
Lõnga kohta ka paar sõna. Värv võitis mu südame kohe, kui nägin. Lõng ise tundus kuidagi teistmoodi, kui seni katsutud meriinod. Ei olnud ta nii pehme, vaid kuidagi... konkreetne. Pisut isegi karm minu jaoks. Pigem meenutas puuvillast kui villast. Kududes tundus lausa ebameeldiv, harjumatu. Bambusvardal ei libisenud sugugi, võistin kasutusse metallvardad. No pikapeale harjusin, siis enam ebameeldiv polnud. Õnneks tegi pesu järjekordselt imet, sall on palju pehmem. Võib-olla on see kuidagi seotud sellega, et lõng andis pesus korralikult värvi (isegi leiges vees). Võib-olla too liigne värv selline imelik käe all tunduski. Igatahes nüüd see lõng mulle jälle meeldib. Sobib hästi, kui on isu kududa midagi sooja, aga mis nii "villane" ei paistaks.

Nii nagu mul iga asja saamisega on oma suhe ja lugu, nii selle mustriga ka. Nimelt kui see muster saadavale tuli, ei tekitanud see minus kohe mitte mingeid emotsioone. Ei positiivseid, ei negatiivseid. Ja aina imestasin, et millest küll selline populaarsus, ei midagi erilist ju. Kuni oma valmis salli presenteeris Lola69. Korraga oli see muster nii võluv ja sest saati ma aina neid ilusaid ribboneid nägingi. Nüüd on minul ka oma!

Heartland rätt

Mul oli silm sellele mustrile peale pandud juba ammu enne seda, kui see disainer Evelin Clark'i lehel vabalt saadavale tuli. Aga mul oli kinnisidee, et see peab saama tumepruun, et sobiks minu mantliga. Nagu ikka sel puhul, kui mõtled midagi liiga täpselt välja, on raske, kui mitte võimatu seda teostada. Nii ma siis olen peaaegu aasta otsinud mõrušokolaadi tooni peent lõnga. Ja nüüd lõpuks tuli neid müügile korraga lausa 4 erinevat sorti. Jälle häda, valik liiga suur! Läksin poodi järgmisel päeval lausa tagasi, mantel seljas, et ikka õige saaks.



Muster: (pdf-failina) Heartland Shawl Evelin Clark'ilt
Lõng: Merino Silk Hjertegarnilt 60% meriini, 20% bambus, 20% siid 50g = 150m; kulus õige pisut alla 3 toki (tegelikkuses tumedam kui pildil)
Vardad: 3,5mm
Märkmed: Esimene üllatus oli see, et lõng, mis tokis tundub üsna peen, muutus kuduma hakates kohevaks ja jämedamaks. Seepärast vahetasin peale esimest skeemi esialgselt võetud nr 3 vardad suuremate vastu. Pärast venitust on sall aga mõnusalt peen ja õhuline.
Suurus 185x83cm. Algul kordasin teist mustriskeemi 5 korda. Tahan rätti kanda ümber kaela keeratuna, seega ei tahtnud väga suurt. Paraku tuli rätik sedasi juba venitamata kujul üsna viimsel piiril paras. Otsustasin ikkagi ühe mustrikorra vähem jätta, seega tuli 53 rida üles tõmmata. Kui 5 mustrikorraga kulus peaaegu 4 tokki lõnga, siis 4 mustrikorraga jäi isegi 3 tokist pisike 3cm suurune kerake. Uskumatu kui palju need viimased read ikka lõnga neelavad. Nüüd saan järelejäänud lõngast kas sõrmikud või randmesoojendajad või äkki lausa bareti juurde...

Mini värvispekter

Suur tükk ajavat suu lõhki ja eks ta nii kippus minul Värvispektriga minema ka. Iga kuu jaoks oli mul kohe mitu ideed ja kõik enamvähem suuremat sorti kudumised. Tahan ma või ei taha, aga pean tunnistama, et ma olen kehv aja-organisaator ja lihtsalt ei viitsi nii palju päevas kududa kui võiks. Mõni päev ei viitsi kohe üldse, õigemini ei jõua kohe üldse. Ja ise veel ütlen, et mulle hirmsasti meeldib kududa
Aga siin siis minu juuni, juuli, augusti ja septembri tööd.

1. Kollane juuni.



Tegin üle pika aja ühe väikse ehtekomplekti, kaela- ja käekee. Ma parem ei ütle, palju mul selleks aega kulus! Aga ise olen häppi, suht minulik ja ega ma mingile kõrgemale kunstilisele tasemele selles vallas ei küündigi.
Siin koos käekeega:

2. Sinine juuli
Nagu teada lõpetasin ma juulis alles maikuu roosa õlaräti. Ja alustasin tumesinise teksalõngast kampsuniga vanemale pojale. Too on aga selline lõng, mis pesus pikkust pidi päris korralikult kokku tõmbab, laiustpidi aga mitte. Pikemalt seletamata, seisab see kamps mul natuke rohkem kui siin maal, sest mulle tundub, et tuleb liiga lai. Seedin veel, vbl lasen poisil sisse kasvada, st kevadeks ehk saab asjast asja (seda enam, et ega meil puuvillase kampsiga käimise sügist ei paista sel aastal tulevat, ikka jopid selga kohe). Aga seniks asenduseks sokid väiksemale pojale.



Kes kohal olid, need ehk mäletavad, et nood said alustatud juunis Knit in Public Päeva raames Tammsaare pargis. Ega meid seal palju polnud, 4 eesti näitsikut ja 2 norralannat, aga tore sellegi poolest. Soome vanamehed käisid läbi põõsa pildistamas, kuidas hullud südalinnas muru peal koovad.

3. Beež august.
Jälle sokid, sedapuhku endale ja spetsiaalselt käimiseks (ses mõttes, et sportimiseks). Testin ära, kuidas spets sokilõng intensiivsele kandmisele vastu peab, siis teab, kas tasub mehele töösokke tegema hakata või mitte



Muster: Leyburn sokid Pepperknit'ilt
Lõng: Red Heart Sport Socks Color 100g=410m 75% villa, 25% polüamiid; kulus vast pool tokki.
Vardad: 2.0mm
Märkmed sokid kootud varbast alustades, varrastel kokku 64 silma. Soonik lõpetatud nõelaga.
Siin muster lähemalt - mu meelest väga sobiv muster kirjule lõngale, mis muidu paljud teised mustrid ära sööks, aga siin jääb päris effektne - ja soki ots, jälle nõelaga lõpetatud. No meeldib väga nii ja seepärast propageerin ka igal võimalikul juhul.


4. Oranž september.
Täitsa mõnus tunne, kui peaaegu kuu alguses on juba töö valmis! Kaks köögirätti said pitsid otstesse (tegelikult kolm, aga kolmas pole oranž pits). Sellega peaks servapitsi teema olema ammendatud, rätikuid on mul nüüd piisavalt ja juba käigus ka. Algne hirm, et poisid määrivad rätikud ära, osutus alusetuks - nii ilusatesse rättidesse ei raatsi isegi suuremad mürakarud musti käsi ja suud pühkida.



Teine pits on tegelikult palju oranžim, aga pildil jäi tumekollane. Pitsid lähemalt ka:


Nüüd uutele tegudele!

Maikuu roosa

Ei pole vaja joosta kalendrisse vaatama, ei ole ei mai ega ka juuni mitte. Vaid mina jäin oma töö valmimisega jänni. Ja kui juba tähtaeg üle oli, siis kadus ka suur kiire valmis tööd esitleda ära. Aga siin ta nüüd on, minu enda kokku pandud ja paberile joonistatud mustri järgi tehtud pitssall tütrele. Nii roosa, et enam roosa ei saagi olla. Fuksiaroosa vist öeldakse selle kohta.



Muster: minu Tõele au andes, servapits on Elgase raamatust Haapsalu rätid ja põhiosa muster pisut kohendatud kujul Reimanni raamatust Pitsilised koekirjad. Minu osaks jäi vaid matemaatika, kuidas need kolmnurka jooksma panna. Muide, sall on kootud alustades altservast üles kuklale kokku kahandades.
Lõng: Drops Alpaca 100% alpaka villane 50g = 180m Susa lõngapoest; 200g
Vardad: nr 3 Addi bambus ringvardad
Mõõdud: 190 x 90

Märkmed:alustatud altservast nö kootud ülesloomise võttega (knitted cast on) ja kuigi kasutasin nr 4 varrast selleks, jäi serv ikkagi liiga tugev ning sakke oli peaaegu võimatu välja venitada. Võib-olla peaks proovima ülesloomist 2kordse lõngaga.
Südamete sees on nupud, aga sellest lõngast ei jäänud nupud küll ilusad, sisuliselt pole neid üldse näha, nii et "nuputamine" oli tühi töö ja vaimu närimine Veenduge ise:


Lõng ise on äärmiselt mõnus, pehme ja siidine. Ainult et pestes sain küll šoki, jubedalt andis värvi ja teiseks nägi ja tundus märjana lootuselt jäle välja. Ilmselt tegin ise ka vea, sest suures joovastuses lõpuks valminud sallist, unustasin, et tegu pole mitte tavalise villa, vaid alpakaga, mis vajab ilmselt teistmoodi käsitlemist.. Õnneks ei olnud kahju jääv, kuivanult oli sall endiselt pehme ja siidine.

Mõne sõnaga põhjendaks ka, miks töö õigeaegselt valmis ei saanud. Mustri kokkukirjutamine iseenesest ei võtnud rohkem aega kui üks tööpäev. Jah, just 7 tundi ma istusin siin arvuti ees (muster on küll paberil) ja nii see aeg siis väikeste kohvipauside, netissurfamiste (vaja ju käsitöömaailmal ka silm peal hoida) ja proovilappide kudumisega vaheldumisi kulus. Paraku juhtus nii, et olles 2 tokki lõnga salliks ära kudunud, vaatasin, et tuleb ikka liiga suur. Tütar tahtis sellist vähemat, mida saaks jope all kaela keeratuna kanda. See oli ikka korralik löök allapoole vööd, read olid ikkagi aluses ju 400 silma pikad ja neid oli nii 25 cm jagu Ja kuna mul oli parasjagu ka palgatöö tähtajad kukkumas, siis viskasingi töö juunis nurka ja enne kui ametitöö valmis, ühtki silma ei kudunud. Selleks ajaks olin jälle moraalselt valmis otsast alustama ja siis läks juba ludinal, paraku oli kalendris juba juuli. Sall ei tulnud sellegi poolest kuigi väike, aga on vähemalt kaela ümber mahutatav. Nii et lõpp hea, kõik hea. Ja lõpp on hea, sest tütar on rätti juba mõned korrad kandnud, vaatamata sellele, et on veel suvi. Järelikult meedib.

Kaks rohelist kotti

Nii, üritan hakata likvideerima vanu võlgu.
aprilli roheliseks sai tehtud vanutatud kott. Esimene, mis ka välja tuli. Kuigi kaugeltki mitte selline nagu disainitud oli. Aga kuna ma proovin seda disaini ikkagi kunagi ka saavutada, siis ma sellest siin rohkem ei räägi, seda enam, et mulle meeldib see kott ka sellisena. Kaunistatud kihnu-mulgi arhailise tikandiga.



Heiet oli mul 4 tokki, aga kõik erinevat tooni ja kõik vist Jõgeva omad. Üks oli ühevärviline, ülejäänud üleminekutega. Kott on tegelikult ilus tumeroheline, mitte hall nagu pildilt paistab. Põhiosa kootud nr.4 vardaga 3-kordsest heidest, millest ühena jooksis läbi terve koti too ühevärviline, teised kaks olid siis üleminekutega. Põhi on heegeldatud 2-kordsest heidest, sang 3-kordsest.. Kirjutasin püüdlikult kõik mõõdud enne ja pärast vanutamist ka üles, aga kuna sellest ajast on hulk vett merre voolanud, siis ei mäleta enam, kuhu see paber pandud sai. Mäletamistmööda vähenes suurus nii 10-15cm jagu.
Kott on mõnusalt suur, veidi trapetsikujuline (u 40cm laiust alt ja 40cm kõrgust kõige kõrgemast kohast), ülalt viltuse servaga. Praegu ilma voodrita ja kannataks niimoodi kasutadagi, aga mul on lihtsalt kiiks, et vaja on palju taskuid, nii et tuleb vist ikka vooder ka teha...
**********************

Teine roheline kott valmis projekti 1. osa raames ja sai esialgu tehtud spetsiaalselt eelpool näidatud vanutatud kotiga komplektis kandmiseks, aga on osutunud ka asendamatuks rannakotiks.



Materjaliks on linasegune roheline linik kaltsukast, sangade jaoks armastan kasutada Abakhanist ostetud mõnusat paela, mis ei sooni õlga ega rulli end peeneks vms. Tikand puuvillase DMC mulineega. Kui selle projekti raames hakkas neid kihnu-muhu tikandiga asju tulema nagu Vändrast saelaudu, siis tekkis küll vahepeal tülgastus ja mittetahtmine sarnast motiivi kasutada, aga et mul oli see kotiidee juba enne, kui projekt välja kuulutati, olemas ja komplekt vajas täitmist, siis surusin ühe suure motiivi ikka kotile ja olen nüüd väga rahul. Tikand lähemalt ka:

Vikerkaarevärvilised virmalised

Tere! Mina olen Muhv ja ma koon. Oma blogi leidsin aga 8. leheküljelt - ei olegi ära kustutatud Mul on pikemat aega mingi blogimise vastumeelsus, aga kuna mul hirmasti meeldib teiste blogisid lugeda ja vaadata, siis oleks vist ikka aus, kui ma ise ka teistele midagi pakun. Kronoloogiast ei maksa nüüd enam unistada, täna presenteerin viimati valminud tööd.
Minu suurema poja sõbra ema pakkus välja, et võtab poisi 5 päevaks nende maakoju. Minu lapsele, kes peab pea terve suve nö linnas veetma, on see suur asi. Ta polegi kunagi maal olnud. Kohe nii, et elad maal, kasvõi mõned päevad. Sest matkad ei lähe ses osas arvesse. Igatahes olen ma sõbra emale väga tänulik ja kuna ta isegi söögiraha polnud nõus võtma, otsustasin tänutäheks kiirelt pitssalli kududa. Aega oli 4 päeva, et tänaseks oleks sall juba venitatud ja kuiv. Etterutates, salli üle ei saanudki anda, sest poisi tõi koju sõbra isa, ema tuleb maalt koju nädala pärast. Siis saab ka üllatus üle antud.



Muster: Revontuli AnneM'lt. Revontuli Ravelrys
Lõng: Aade lõnga vikerkaarevärviline 6/2 230g + seitsme viimase rea jagu teisest tokist.
Vardad: nr. 3,5
Mõõdud: 180x95cm
Märkmed: See muster on üks väga kiire kudumine, eriti kui teha pisut sohki ja kasvatada õhksilmustega nagu mina tegin, mitte lõngakeerdudest nagu juhend ette näeb. Kolm õhtut kudumist ja valmis. Tasub tulevikuks kõrva taha panna, kui eriti kiiret kinki vaja on.
Kuidagi ei õnnestunud venitada salli nii nagu kõik teised seda teinud on. Mul jäid need kaared liiga suured ja lõdvad. Samas kokkuvõtmistippe kasvatuskohaga ka ühepikkuseks venitada ei õnnestunud. Ega ma selle venitusega niimoodi rahul pole ja kuna sall veel nädalaks minu kätte jääb, siis ehk proovin uuesti. Kogemused oodatud!

Üks pilt õlgadel ka (piltnik on mu 5-aastane poeg, kes oma rattal on mu truu saatja Harku Terviseradadel):