Pitsid köögirättidele

Ma märkasin juba ammu, et mu köögirätikud hakkavad looja karja minema. Eks nad on ikka jube vanad ka, täitsa hõredaks pestud juba. Minu lapsepõlvekodus olid köögirätid ema heegeldatud pitsidega. Ja mitte ainult köögirätid, vaid ka linased saunalinad (frotee polnud siis vist veel nii moes). Hämmastav, kuidas mõned killud lapsepõlvest sind terve elu saadavad ja mõjutavad. Et saab küll täiesti segamatult elada ka pitsideta käterättidega, aga kui mõtled või silmad pitsiga rätikut, nii hakkab südames soe ja hinge poeb see mõnus turvatunne, mida lapsena tundsid. Olen täheldanud, et mida vanemaks, seda enam ma neid killukesi lapseeast enda ümber koguda ja tekitada tahan. Huvitav, kas minu rätikud mu lastele samamoodi mõjuvad või on tänapäeva lapsed ja elu nii teistmoodi, et seda ei panda tähelegi või peetakse tähtsusetuks pisidetailiks?
Aga jah, kui läks aruteluks, et võiks äärepitse koos heegeldada, siis olin kohe takkaõhutaja. Sest ma olin andnud endale lubaduse, et ühtegi uut rätikut ma ilma pitsideta kasutusele ei võta. Ma olen küll 4 ilusat pitsrätti võitnud IT oksjonitelt - vabandust, aga mitte ei mäleta ühte tegijat, keegi Virumaalt mu meelest oli, aga teine oli tricky -, paraku kummalisel kombel ei raatsi ma teiste tehtud rätikuid kasutada. Kõik on kapis riiulis nagu mu ämmal minu kingitudki olid, mille eest ma teda hurjutasin, et need ikka kasutamiseks tehtud sai
Üleeile tuli aga tuju vardad nurka visata ja vahelduseks hoopis heegeldada. Ema lapitekk on küll veel pooleli (ca 40 lappi pluss kokkuheegeldamine veel teha - emadepäevaks paraku vist kahjuks valmis ei saa), aga ma tahtsin midagi kindlat ja kiirelt valmivat teha. Turgutuseks vanutamisega seotud pinge vastu (no et kas tuleb välja see, mis ma tahan või mitte). Ja valmiski kiirelt esimene komplekt heegeldatud servapitsidega köögirätte:



Olin muretsenud koju värvilsemad rätikud, sest vaatmata riidest rättide kõrval seisvale majapidamispaberi rullile unustab mõni väiksem tegelane end vahel ja pühib pesemata käed hoopis rätikusse ja siis pole muret nende määrdunud valgete rättidega. Ruudumuster seostub mul ka just mõnusa koduse köögiga. Ma olen mõnes asjas natuke Monk kah, nimelt peavad mul asjad värvidelt omavahel sobima ja miskitpidi komplekti moodustama. Noh, minu kollasesse kööki lähevad need 2 tumedamat ja 1 heledam rätik nagu rusikas silma auku. Heleda räti pitsi nägin vaimusilmas küll ühevärvilise oranžina, aga peale jäi ikka soov kasutada ära koduseid heegelniidijääke, selle asemel, et neid juurde tekitada. Üks minu jaoks huvitav fakt ka, mida olen enda juures märganud: ma olen muutunud kannatlikumaks. Niidiotste peitmine polnudki nii hirmus tüütu töö, mille pärast rätid kuudeks käsitöökorvi unustada. Ja ma isegi tärgeldaisn ja pressisin pitsid ära! Kuigi... trippide jaoks oleks küll üht Õmbleme koos projekti vist vaja

Mõned klikitavad pildid veel, kus rätikuid endid ja pitse eraldi näha saab.

Oli tõeliselt mõnus nokitsemine! Minu lemmikuks on see rätik, sai kõige harmoonilisem.


Nüüd aga jätkan roheliste kudumitega. Pooleli on kaks asja: heidest kott ja õhem kampsun (see sai tegelikult täna alles varrastele, et ikka kõik reeglite järgi oleks).

Pullover

I've finished, at last, a cabled cuff to cuff pullover for myself. We have a KAL in Isetegiga-forum. Others have finished their's a while ago, while I was searcing for the right yarn in right color. I often imagine some very certain color in my mind and of cource have then difficulties to find such in yarn stores. Or if I find a nice color, I don't like the yarn itself. Luckily my friend Tiina (Lola69 in Ravelry) pointed at Rowan's Silk Wool one day and I fell in love with the yarn itself and the colorway bramble as well. This is the first time for me to knit in Rowan yarn, cause we don't have much of it in our LYS and well, its rather expensive too for us. But I desided to give it a try and I must say, I loved it. So soft and silky like no yarn I've used before. Now I'll can't wait to see how it behaves when wearing and washing the garnment. Hopefully I don't have to dissapoint.

The pullover itself is inspired by a Gianfranco Ferre's pullover, the pattern I used is from a German magazine Für Sie.
Yarn: Rowan Silk Wool DK 50g=100m (109yd); almost 9 skeins for size M
Needles: 3.5mm bamboo circulars, 3.00mm in collar and cuff ribs.

For the first time I did a tubular bind off for 2x2 ribbing on cuffs and I like the result a lot.

Definitely will use tubular casting on and off in the future. The body ribbing is knit from up to down in rounds and also bind off in tubular way. The collar is knit from side to side, using 4 stitches cables on both sides and knit to the neckline while knitting on. This is how I did it:

I'm very pleased with the result and althoug it's spring and days are becoming warmer and warmer, the pullover will be used a lot when cold weather comes back!

Take a look at the gallery of those pullovers knit by Estonian knitters HERE

Eesti keeles loe siit.

Kaks kärbest ühe hoobiga

Jälle olin kaval (et mitte öelda laisk) ja ühildasin kaks koostegemisprojekti: Põikipidi kootud palmikutega pullover ja Värvispekter - märts.
Asi sai alguse tegelikult tollest kooskudumisest. Mulle meeldivad palmikud, mulle meeldib kõrge kaelus, mulle meeldib pika varruka peal kantav kudum - seega ideaalne mudel minu jaoks. Miskipärast hakkas üsna algusest kummitama, et see võiks/peaks mul olema kas roosa või lilla Kaks värvi, mida ma alati olen vahetusprojektides kui täiesti välistatud kirja pannud! Õige värvitooni leidmine ei olnud aga sugugi kerge: kui leidsin meeldiva tooni, ei sobinud lõng ise ja vastupidi. Ühe paduroosa lõnga isegi ostsin ära, aga lõin põnnama - lihtsalt ei suutnud end nii roosas ette kujutada, kuigi värv iseenesest meedis. Aga nagu minu ema ikka ütleb, 99% probleemidest laheneb iseenesest, lõpuks sattusin Epu poes fantastilisele ploomilillale lõngale. Sealt siis see idee kaks projekti ühildada.



Ütlen ausalt, pildile õiget tooni (punaks ploomililla) püüda oli raske, enamus pilte tulid veinipunased. Nii et lillat on fototöötluses juurde keeratud, et vähemalt minu monitoril asi enamvähem õige paistaks. Kõige täpsem toon on allpool oleval varrukasuu pildil vist. Tunnustatud ekspertidelt on arvamust ka küsitud, et kas ikka on lillaga tegemist

Muster: Osinka foorumist leitud link mingile saksakeelsele ajakirjale, ilmselt Für Sie. Alumine laiem palmik on minupoolne asendus.
Lõng: Rowan Silk Wool DK (toon bramble) 50% meriino, 50% siid 50g=100m; kulus ligi 9 tokki. Ostetud Epu poest.
Vardad: 3,5mm bambus ringvardad, kaeluses ja varrukasoonikul 3,0mm

Märkmed: minuga on nii, et vahel tundub niisama otsast otsani kudumine igav, seepärast kipun ma asju ratsima ja kohati keerulisemalt tegema. Siin kasutatud trikid: alustatud heegelketilt, et soonikud kõige lõpus kududa (lõnga oli piiratult, nii sai soonikupikkusega mängida). Needsamad soonikud on hiljem kootud ringselt 2:2 soonikus ja lõpetatud tubular bind off meetodil (keegi võiks neile terminitele ka eestikeelsed nimetused välja mõelda). Sellele mahanõelumisele vastab ka sarnane ülesloomine, nii et mõlemad otsad jäävad identsed.
Alumise osa jaoks silmused ülaosalt üleskorjatud ja ringselt ülalt alla kootud 2:1 soonikus, alumine serv jällegi tubulaarselt maha nõelutud. Kaelus kootud samuti küljelt küljele, üla- ja alaservas 4silmaline palmik. Kaelusekaarelt silmad ringvardale üles korjatud ja kaelus kudumise käigus kehaosaga kohe kokku kootud.
Harutamisest ei pääsenud, peamiselt mõõtude arvestamises möödapanemise tõttu (ülaosa sai liiga lai ja kaelus liiga suur, alaosa silmade arv sai ka paika alles kolmandal korral ning kaeluse laiuse määramisega, et ilusti istuks, oli ka häda). Lõnga jäi ka puudu, kamps olekski nabakas jäänud, kui toredal kaaskudujal Lola69'l poleks justnimelt seda tooni 1 tokk olnud, mille ta sõbralikult mulle loovutas. Aitäh Sulle!

Lõngast ka natuke. Minu esimene katsetus kallima kvaliteetlõngaga. Lõng ise on vapustavalt mõnus kududa, katsuda ja kindlasti ka kanda (kuigi villane, kannatab seda ka lühikese varrukaga džemprina kanda - nii mõnus on vastu ihu). Väheke kardan, kuidas ta kandmisel vastu peab, sest juba kudumise käigus on pool kudumist karvaseks muutunud, mis jätab pinnale kergelt hallika varjundi.

Mõned klikitavad pildid detailidest, kaelus ja varrukasuu (nii näeb välja see va tubular bind off):


Ja pilt, kuidas vältida hilisemat õmblemist ja detailid kudumise käigus ühendadad. Ringvardal on kaelusest üleskorjatud silmad, sukavardal kaeluse enda silmad. varraste ristumiskohal toimub kokkukudumine, selleks tõstetakse sukavardalt viimane silmus ringvardale ja kootakse see sealoleva esimese silmusega kokku (silmus liigub sukavardale tagasi, nii et seal silmuste arv ei muutu). Ühenduskohal jääb jooksma väga korrektne justkui venitatud silmuste rida (pildil näha alumise palmiku all jooksev parempidiste silmuste joon). Soovitan soojalt!


Ise jälle jube rahul, sellest saab kindlasti kõvasti kandmist leidev kudum minu garderoobis. Aitäh Rohelisele ja leili33'le, kes selle mudeli kooskudumisse üles panid ja Lola69'le, kes mu selle lõngani juhatas

Södera põlvikud

Valmis said ühed pitspõlvikud tellimisel ühele isetegijaist sünnipäevaks. Kududa oli mõnus, kuidagi kiirelt läks see muster vaatamata peenele niidile ja varrastele. Jalga ei hakanud võõraid põlvikuid pildistamiseks tirima, samuti ei armasta ma sokke venitada/aurutada (mu meelest istuvad nad ilma paremini jalga, võttes täpselt kandja jala kuju, mitte ette antud venituse mõõtmed), nii et pildilt pole nende tegelik olemus kuigi hästi tabatav. Loodetavasti jääb aga saaja rahule, kes parasjagu kuskil soojal maal peesitab, mispärast need siin ka julgelt ära võin näidata.



Muster: Södera põlvikud soomlase Vilma blogist; Leili33 tehtud eestikeelse tõlke leiab teemast Koome koos: pitspõlvikud
Lõng: Schoeller Stahli Fortissima Socka 75% vill, 25% polüamiidi 50g = 210m; kulus õige pisut üle 2 toki
Vardad: nr 2.00mm
Märkused: 60 silma oli liiga palju, seepärast vähendasin mustrit nii, et igal vardal oli 14 silma. Kuna optiliselt ei jäänud mul pitsmustri vahel jooksev keerdsilmadest joon täpselt vasakpidise koe keskele, siis pärast pisikest kõhklust tegin ma enne seda silma vaid ühe vasakpidise ja pärast seda kaks vasakpidist silma - nii jooksis joon keskel. Lõppeks on oluline ju väljanägemine, mitte silmade arv, onju

See on väga ilus pitspõlviku muster, mispeale ma võtsin vastu otsuse, et harutan oma juba valmisoleva ühe põlviku üles, aga uusi ei teegi, sest minu jalad pole ikka villase põlviku jaoks loodud ja kanda ma neid ka kuskil ei oska. Sain vähemalt ühed valmis kududa ja süda rahus.

Õige pisut olen helmeid ka traadile ajanud: üks moblaripats ja üks võtmehoidja. Ma olen ikka masendavalt maas oma arengus sel alal, teised tegid selliseid 2 aastat tagasi Aga noh, ma olengi pikkade juhtmetega ja mulle meeldib.



Ja märtsilillast väike vihje, kuigi nüüdseks on seda ikka oma 40% juba valmis:
Kähku-kähku lõpuni kuduma, sest aprill tuleb minu lemmikvärvi kuu, jehhuu - elagu roheline!

Kvartaliaruanne

Käsitöötuju on justkui tagasi, kuigi hoog on pigem mõõdukas. Aga vaat blogimine on küll täiesti unarusse jäänud Vabandused blogi alaliste külastajate ees, kui neid veel üldse enam ongi.

Aga alustame siis Värvispektri punasega. Kavalalt suutsin ühildada kaks koostegemise projekti, kuigi alguses oli hoopis teine punane plaan. Nimelt käib see töö ka Koome koos: pitsilise liniku alla.



Materjal: heegelniit Nika Karnaluksist 100% puuvill 75g = ca 400 millegagi meetrit, kulus vähem kui poolteist kera (ca 100g) Värv tumepunane (oluliselt tumedam kui pildil)
Vardad: 2,5mm bambus ringvardad, aga oleks võinud 2,0 olla.
Suurus: läbimõõt 105cm

Natuke läks puusse sellega, et mul oli vaja lina läbimõõduga 80cm ja väiksemate varrastega ilmselt oleks selle ka saavutanud, aga las ripub siis üle ääre. Tärgeldamine läks ka metsa, kogun vaimu ja teen ehk uuesti.
Igatahes mõnus oli kududa, mustri jälgimine ei lasknud tüdimusel tekkida ja karta, et "paras" ei tule, ka ei olnud (nagu igasugu kehakatete kudumisel alati juhtuda võib).

Ühtlasi tahtsin ka oma varasemad linad ära pesta ja tärgeldada, aga juhtus nii, et näidata saan ainult ühte. Üks, mi smul aastaid laual seisis, läks pestes katki - suur auk tuli sisse - , teine on kadunud, ülejäänud ära kingitud ja ühele ei jätkunud lihtsalt enam nõelu, et venitada. Ühe siiski sain korda. Uskumatu on selle juures see, et ma üldse ei mäleta, et ma oleks seda kudunud (ja selle pisemat poega, mille jaoks nõelu ei jätkunud)... Ometi on see ilmselt minu kootud, sest niidiotsad olid veel peitmata, samuti mäletan ma, et selline iirisiniit on minu varudest pärit ja no keegi teine minu tutvuskonnas lihtsalt ei koo neid juuu. Müstika! See pidi ilmselt raseduse ajal olema, sest neil aegadel oli mul mäluga veel kehvemini kui praegu



***************

Sünnipäev

Siis juhtus vahepeal nii, et mul oli sünnipäev ja vahetasin lausa kümnendit. Ega midagi muutunud ei ole, aga kummaline on sellele siiski mõelda. Ja mida aasta edasi, seda enam ma mõistan neid Soome mutikesi, kes siin valgetes ja roosades pükstes rõõmsalt ringi uitavad, sest minu empaatiavõime lubab juba aimama hakata, et nad lihtsalt ei tunne end veel nii vanana kui nad teistele paistavad. Ja see on väga julgustav

Aga näidata tahaksin hoopis kaht kingitust, mis ma pühapäevasel harjukate kokkutulekul sain:
ehted Mari Marikeselt - punased korallid päris hõbedaga:

ja sõba Freddylt:

Ma pilti õlul ei saanud tehtud, aga mulle selline ülevise meeldib ja plaan on sinna nats peale tikkida ka Freddy loal

Aitäh, tüdrukud!

Estonian Lace shawl

shawl4
Originally uploaded by Muhv

I needed a birthday gift for a teacher's assistent in my younger sons kindergarten. Almost started with another Swallowtail, when a new Estonian craft magazine Käsitöö was released. There is a beautiful lace pattern in it! The author of this pattern is Aet aka Asti in Ravelry.

I love this pattern, it's beautiful, it's quite easy, although with lots of yarnovers and deacreases. The shawl turned out beautiful (but then again, what lace shawl wouldn't) and the reciever was happy.

Yarn: Novita Florica 100% wool 50g=175m; used almost 200g
Needles: no 3.00 mm Addi bamboo circles
Notes: the shawl measures 200 x 100 cm. Thank god I had no more time to knit, it would have been down to knees! In the future I have to consider that this yarn gives so much extra size when blocked wet.

Eesti keeles loe siit.

Asti rätt

Pesamuna lasteaiarühma õpetajaabil oli täna sünnipäev. Selline tore vanem proua. Et mul on veel hästi meeles jõulukinkide otsimise raske ülesanne, siis seekord võtsin julguse kokku ja läksin kergema vastupanu teed: kudusin kingiks pitsilise õlasalli. Tegelikult hakkasin ma mustrit valima juba mõnda aega tagasi. Neid on mul kogunenud juba paras kogu, nii tasulisi kui tasuta, üks ilusam kui teine. Ometi jõuan ma alati selleni, et kõige ilusam on ikkagi Pääsusaba! Oligi kindel plaan jälle seda kududa, aga kuduisu puudumise tõttu lükkasin alustamist muudkui edasi. Õigesti tegin, sest uut Käsitööd lapates jäi kohe silma ja võlus jäägitult sealne pitssalli muster Aet'ilt. Nii saigi see üles loodud. Tulemus on mu meelest kaunis, vähemalt mina olen selle mustri lummuses ja saaja paistis ka väga rahul olema.

(klikitav pilt)


Muster: ajakirjast Käsitöö Kevad 2008
Lõng: Novita Florica 100% vill 50g=175m; kulus 4 tokki (vast mingi 5g jäi järgi)
Vardad: nr. 3.00mm
Märkused: Väga kaunis muster, jääb kergesti pähe, aga on paljude kokkuvõtmistega, seega kulub pisut rohkem aega ja lõnga. Suts monotoonne ka, igav hakkas kududes (seepärast eelistan ma mitmetest erinevatest mustrijuppidest pitssalle), aga ilu nõuab ju ohvreid. Ridu 29-48 kudusin läbi vist 7 korda, servapitsi 11 rida, 12.-l võtsin kokku. Salli suuruseks tuli 200x100cm!
Nagu ikka juhtub minuga äpardusi. Seekord panin puusse aja arvestamisega: olin surmkindel, et 13.02 on neljapäev ja sättisin oma kudumist selle järgi. Esmaspäeva hommikul tabas mind kalendrisse vaadates šokk, sest õige päev on ju kolmapäev. Nii ma siis kudusin 2 päevaga end oimetuks ja tööd käest pannes olid käed suisa tundetud. Venitasin salli kuivama täna öösel kell 2. Tegelikult aga oli õnn, et aega väheks jäi. Silma järgi olin arvestanud, et peaks veel ühe mustrikorra kuduma, aga lihtsalt ei jõudnud enam. Ja jumal tänatud, et ei jõudnud, sest sall oleks tulnud põlvini. Edaspidiseks olen juba targem selle lõngaga, oskan arvestada, et ta venib ikka jubedalt märjaks tehes. Tubli kolmandik tuli juurde! Aga väga sobilik lõng pitssalliks, pehme, siidine, kerge - sall jääb väga ilus ja õhuline.

Kuidagi on nii läinud, et igat pitssallimustrit olen ma kaks korda kudunud ja ei jää vist see ka erandiks. Tahaks kunagi endale teha mõnest imepeenest lõngast, sest peenemaga on mu meelest see muster veel ilusam ja õrnem.